Minule meeldib uurida ajalugu. Ajalugu on aeg-ajalt loogiliste sündmuste areng, aeg-ajalt mõjutavad arenguid aga kokkusattumused.

Poliitiline ja sõjaline ajalugu on mõjutanud Ida-Virumaa inimeste saatusi märkimisväärselt. See on üsna tavaline, kuna tegu on piirkonnaga, kus saavad kokku erisugused kultuurid ja mõjusfäärid. Jõgi võib küll olla keele ja riigi piir, aga see ei piiritle sama selgelt erisuguseid kultuure.

Nõukogude okupatsioon ja sellele eelnenud sõda panid Ida-Virumaa erakordselt rängalt proovile. Strateegiline tööstus ning hiljem ka terve Sillamäe linn ehitati uueks Nõukogude Liiduks, kus eesmärk oli hävitada vahe lääne ja ida kultuuriliste mõjusfääride vahelt. Alles hiljem, pärast sõda otsustati, et vana Narvat ei hakata taastama, vaid laastama. Ajaloo ja arhitektuuri austajana on see minule kuritegu.

Mäletan, kui olin 1986. aasta talvel tööreisil Leningradist Tallinna, sõitsin läbi ka Narvast. Oli väga tugev lumesadu. Ivangorodi poolel oli teele tehtud kolm vagu, mis aitasid orienteeruda, aga valgustust eriti polnud. Kui jõudsin Narva, avanes ees laialt puhtaks roogitud tee. Mõtlesin − mis muutus pärast piiri? Vastus on, et töö- ja tegevuskultuur. Seetõttu saan väita, et Narvas on säilinud põhjamaine hing − läbi kõigi erisuguste ajaloosündmuste. Selle juured asuvad sügaval.

Läänelik hing ühendatuna ajaloolise mitmekultuurilisusega on Narva ja Ida-Virumaa rikkus ning tugevus. Neid tuleb kõrvuti edasi arendada ja uuendada, tänapäeva elu vajaduste järgi.

Soome avas Narvas 2016. aasta alguses aukonsulaadi, kuhu saatkond leidis suurepärase aukonsuli, Larissa Shabunova. Põhjamaade Ministrite Nõukogu avas oma esinduse Narvas umbes samal ajal. See pole kokkusattumus. Rootsil on olnud piirkonnas aukonsulaat juba pikemat aega. Narva ja selle lähiümbrus on olulised nii Soomele kui ka kõikidele teistele Põhjamaadele.

Mida tähendab olla oluline oma naabrite jaoks? Minu arvates tähendab see, et meid huvitab, kuidas naabril läheb. Julgen aga väita, et tänapäeval on majandus tugevam alus koostööks kui hõimuaade või armastus sugulaste vastu. Majanduslik alus tähendab stabiilsust ja heaolu, usku tulevikku ning selle planeerimist. See omakorda loob enesekindlust ja -usaldust. Tahame jagada kogemusi ja oskusi ning õppida.

Majanduslik koostöö vajab aga usaldust ning see saab sündida vaid tihti kokku saades ja koostöövõrgustikke ehitades. Inimeste kokkuviimine ongi üks Soome päevade põhieesmärkidest.

Seetõttu on Tallinna ja Ida-Virumaa koostööpartnerite koostööprojektina valminud Soome päevadest, mis toimuvad Narvas 7.-11. detsembrini, saanud mitmekülgne sündmuste sari − igaühele midagi. Loodetavasti leiavad võimalikult paljud narvalased ja idavirumaalased sealt endale midagi huvitavat.

See, milliseks tulevik kujuneb, on alati selle loojate kätes ning ka loojate nägu.

Ajalugu unustamata.