Koselt leitud tundmatu seen osutus Eestis haruldaseks nabatorikuks. Kose metsast Pannjärvele rattasõiduks sobivat teed otsima läinud Jõhvi valla elanik Avar Pentel sattus endale tundmatu seeneliigi peale, mis osutus Eestis haruldaseks nabatorikuks.
Tegemist on nabatoriku esimese leiuga Ida-Virumaal.
Mükoloogid kinnitavad
Pentel on sage seenelkäija ning tunneb seeneliike rohkem kui eestlane tavaliselt. “Lapsepõlves sai kõik tundmatud seened koju toodud ja ära määratud. Päris palju uusi liike sain menüüsse juurde. Mürgitust ei saanud ma igatahes kordagi,” muigab ta. “Vahepeal korjasin väga innukalt külmaseeni, need kasvavad puu küljes. Olen proovinud ka näiteks männiliimikuid. Võib-olla ma eksisin seenega, aga nende valmistamine mul ei õnnestunud: pott läks siniseks. Kõigepealt viskasin seenevee minema, siis viskasin seened minema, siis viskasin poti ka minema. Rohkem ma männiliimikuid pole korjanud.”
Mullu tõi ta viimase saagi koju jõulude ajal, korjates lumevabast metsast Kurtnas kukeseeni.
Tänavu juulis köitis ta tähelepanu Kose metsas kolm seenesülemit. “Muidu kasvavad sellised pusad ikka maha kukkunud puu küljes, aga need kasvasid maapinnal. Hiljem sain teada, et nabatorik kasvab ikkagi kõdupuidul, see ei paistnud minu leiukohas lihtsalt välja.”
Pentelile meenutas leid Hiina meditsiinis kasutatavat seeneliiki. “Tegin pildi ning panin Google´i otsingusse. Alguses vaatasin, et tegemist on leht-kobartorikuga, aga siis nägin, et palju suurem on sarnasus nabatorikuga.”
Kodus nabatoriku kohta internetist lugedes sai Pentel teada, et tegemist on Eestis väga haruldase seeneliigiga. “Ja mitte ainult Eestis. Ka nendes maades, kus nabatorik võiks kasvada, on see üha haruldasemaks jäänud massilise korjamise tõttu. Peamiselt korjatakse raviomaduste tõttu. Hiina meditsiinis on nabatorik paar tuhat aastat kasutusel olnud, aga viimasel ajal on avastatud uusi raviomadusi.”
Pentel saatis pildid kahele mükoloogile. Nad mõlemad kinnitasid, et tegemist on nabatorikuga, ning ütlesid, et Ida-Virumaal pole seda seeneliiki varem leitud.
Punases nimekirjas
Tartu ülikooli loodusmuuseumi direktori, mükoloog Urmas Kõljala palvel leiukohta tagasi läinud, et võtta sealt üks seen, kodus ära kuivatada ning Tartusse määramiseks saata, leidis Pentel veel neljandagi seenesülemi. Kõik nad olid läbimõõduga 35-40 cm.
“Minust jäid nad sinna, sest tegemist on Eestis ohustatud liigiga. Võtsin vaid ühe seenejupi Tartusse saatmiseks. Kuigi nende allikate põhjal, mis ma lugesin, oleks ma julgenud nabatorikut süüa. Aga ma pole seeneekspert ega taha ka kellegi teise kõhuvalu eest vastutada,” ei soovita Pentel seenehuvilistel tormata metsa nabatorikut jahtima.
Nabatorik ei ole looduskaitse all, kuid on kantud ohustatud liikide punasesse nimekirja.
Kõljala sõnul on nabatoriku leiukohti Eestis vaid kümmekond. Kõige põhjapoolsem leiukoht oli seni Jõgevamaa. “Alates 2000. aastast on leiukohti juurde tulnud,” sõnas Kõljalg, lisades, et nabatorik on jäänud ka uutes leiukohtades püsima. “Me näeme, et nabatorik laieneb põhja poole.”
Kuigi punases nimekirjas olevaid seeni tohib korjata, Kõljalg seda ei soovita. “Ega see head tee, eriti kui ära korjatakse noored, mis pole jõudnud eoseid piisavalt levitada.”
Mükoloogid näeksid hea meelega, et seenelised jätaksid nabatorikud puutumata. “Kuna tegemist on ikkagi nii haruldase seeneliigiga, ei taha, et see piltlikult öeldes ära söödaks.”
Nabatoriku raviomadustest rääkides ütles Kõljalg, et see ei ole teaduslikult tõestatud, et nabatorik mõnd haigust raviks. “See on rohkem nagu rahvameditsiin.”
Efektne viljakeha
Kõljala sõnul võib nabatoriku leiukohas jääda mulje, et see seen kasvab maapinnal. “Kui lähemalt uurida, siis selgub, et ta kasvab ikkagi lagupuidul − hästi lagunenud lehtpuu jäänustel, tihti on selleks puuks jalakas.”
Peale lehtpuumetsade on nabatorikut leitud ka puisniitudelt.
Nabatoriku kübar on hallikas, kuid võib olla ka kreemjas. “See sõltub kasvustaadiumist − kui vana ta on − ja sellest, kas ta kasvab avamaastikul või hästi pimedas metsas,” selgitas Kõljalg.
Nabatoriku pallikujulisel suurel viljakehal võib Kõljala sõnul olla isegi üle saja kübara. “Tavaliselt on neid siiski vähem,” nentis ta.
Mükoloog Indrek Sell pole nii ilusat nabatoriku viljakeha näinud, kui seda oli Penteli leidudel. “Väga efektne,” tõdes ta. “Sellisena püsib nabatorik vaid mõned päevad. Tugev vihmasadu muudab ta üldse känkraks. Nii et Avar sattus väga õigel ajal seentele peale.”