Hea uudis Ida-Virumaale on, et maakonda külastavate Venemaa turistide arv on taastunud mõne aasta tagusele tasemele, mil rubla vabalangusesse sööstis ja siinsetes hotellides paljude tubade aknad pimedaks jättis. Kuid arvestades seda, kui palju on Ida-Viru turismi arendamise nimel pingutatud ja raha investeeritud, peaks kasvuruumi olema veel ohtralt nii naaberriikide kui ka oma Eesti inimeste arvelt.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso rääkis paar kuud tagasi Põhjarannikule antud intervjuus, et siinse turismitööstuse võtmeküsimusi on, kuidas meelitada maakonda külastama turiste ka heitlike ilmadega madalhooaegadel. Suuremad ja tublimad spaahotellid saavad sellega ehk iseseisvalt ka hakkama, väiksematel on keerulisem.

Mutso hinnangul on üks võimalusi konverentsiturismi arendamine. Ent oluline suund on ka suurte kultuuri- ja spordisündmuste korraldamine, mis peale ühekordse suurema tulu toovad piirkonnale hästi ka tuntust.

Vaadates eeloleva talve ja kevade plaane, siis midagi uut ning võimast tulemas pole. Alutaguse suusamaraton veebruaris ja Jõhvi balletifestival on endiselt elus. Samas 13 aastat järjest toimunud tuhamägede tantsupidu mitte ja letargias on ka talvine laulupidu “Jää hääl”. Loodetavasti ajutiselt, mis tingitud haldus- ja muude riigireformide segadustest.

Samas võiksid siinsed omavalitsused, millest osa nüüd suuremaks ja tugevamaks kasvanud, mõelda sedagi, millised oleksid need suursündmused, mis tooksid piirkonda suuremal hulgal külalisi.