Ida-Virumaal on küll kogemus varjupaiga küsijatega, ent siinsed omavalitsused ei kiirusta pagulastele uksi avama. Pilt on tehtud varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses, kui see asus veel Jaamakülas. Sotsiaalministeerium, kes ootab 9. septembriks kohalike omavalitsuste tagasisidet pagulaste vastuvõtmise valmisoleku ning eluruumide olemasolu kohta, saab Ida-Virumaalt ridamisi eitavaid vastuseid. Suurel osal puuduvad pagulaste majutamiseks vajalikud eluruumid või kui need on olemas, tuuakse põhjenduseks eestikeelse keskkonna ja töökohtade puudus.
Sillamäe linnast on vastus ministeeriumisse teele läinud. “Praegu on küsimusi rohkem kui vastuseid ja see on otsus, mida ei saa teha ülepeakaela. Tahaksime põhjalikumat taustainfot, mis pagulaste vastuvõtmisega kaasneb. Peamiste takistustena näeme sotsiaalkorterite ja eestikeelse keskkonna puudumist ning suurt töötute arvu,” märkis aselinnapea Eevi Paasmäe.
Pagulaste vastuvõtmiseks pole valmis ka Narva. Kui augusti lõpus ütles linnapea Eduard East ERRi raadiouudistele, et Narva võimul puudub põhimõtteline seisukoht, kas võõraid oma linna tahetakse või mitte, ning seisukoha kujundamiseks ei välistata ka elanike seas küsitluse läbiviimist, siis nüüdseks on otsus tehtud. “Küsitluse järele me siiski vajadust ei näinud, sest tuli vastata küsimusele, kas meil on pakkuda elamispinda või mitte. Narval vaba munitsipaalelamispinda ei ole, seega pole meil võimalik pagulasi majutada.”
Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov märkis, et linnal on vaba elamispinda, aga see nõuab põhjalikku renoveerimist. “Teine probleem on töökohtadega, millega on praeguste koondamiste juures keeruline. Minu isiklik seisukoht on negatiivne, aga ametliku vastuse koostame homme [täna − toim.].”
Sotsiaalministeeriumile on juba keeldumisega vastanud Iisaku, kellel küll on pakkuda eestikeelset keskkonda, kuid puudub elamispind pagulaste majutamiseks. “Meil pole endagi sotsiaalsete raskustega inimesi kuhugi paigutada − sotsiaalmaja on otsast otsani täis,” selgitas vallavanem Raivo Raap.
Samas ei saa tema arvates üheselt öelda, et Ida-Virumaa pagulaste vastuvõtmiseks ei sobi. “Kõik sõltub sellest, kuidas nendega tegeldakse − kas suudetakse tagada keeleõpe ja töökohad.”
Varjupaigataotlejad ei häirinud
Illuka vald pole pagulaste tulekuks valmis. Vallavanem Oleg Kuznetsov meenutas, et omal ajal pidas riik vajalikuks kolida varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus Jaamakülast Lääne-Virumaale Vao külla, põhjendades seda viletsa transpordiühenduse ja kehva ligipääsuga teenustele.
“Praegu räägime küll inimestest, kellele on pagulase staatus juba antud, aga valla sotsiaalpind on hõivatud. Elamispinda on valmis pakkuma Jaamaküla kompleksi omanik [Riigi Kinnisvara AS müüs kinnistu osaühingule KK-Rideen − toim.], aga see on valitsuse otsustada, kas see sobib või mitte.”
Kuznetsov arvas, et Illuka valla elanike aastatepikkune kogemus varjupaigataotlejatega ei tee nende suhtumist pagulastesse teistsuguseks kui mujal Eestis. “Eks suhtumine on nii ja naa. Varjupaigataotlejad elasid omaette − vastuvõtukeskuses − ja neid ei olnud palju, nii et nemad vallaelanikke ei häirinud.”
Kiviõli pole valmis 9. septembriks vastust andma. “Minister saatis kohalike omavalitsuste juhtidele kirja palvega näidata üles head tahet ja mõistvat suhtumist, aga ametnikuna leian, et see otsus pole minu pädevuses,” ütles Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin. “See on tundlik küsimus ja las volikogu kujundab arvamuse. Volikogu tuleb kokku kuu lõpus.”
Jõhvi vallavõimud on arutanud küsimust sotsiaalkomisjonis ja volikogu eestseisuses ning leidnud, et maakonnakeskus on pagulaste majutamiseks põhimõtteliselt valmis. “Edasi tuleb juba rääkida tingimuste üle, keda ja kui palju me saaksime vastu võtta. Samuti on ees töö ettevõtjatega, et uurida, kas on võimalik leida pagulastele töökohad,” märkis vallavanem Aivar Surva.
Tema sõnul on vallal pakkuda munitsipaalelamispinda, mis vajab renoveerimist ja mis loodetakse riigi rahastusel korda teha. Samuti peaks riik tagama tugiisikud ja keeleõppe. “Meie peame pidama läbirääkimisi kooli ja ettevõtjatega, aga ma ei näe, et pagulaste vastuvõtmisega kaasneks vallale mingeid lisakulutusi.”
Väljakutse kogukonnale
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna saatis kohalike omavalitsuste juhtidele kirja augustis. “Kahtlemata on väljakutse meie kogukondadele suur ja eeldab arutelusid. Samas on meil juulikuiste kohtumiste tulemusena rõõm tõdeda, et omavalitsusjuhid on selles küsimuses läbivalt praktilise meelega ning valmis panustama pagulaste integreerumise toetamisse.”
Ministri pöördumine jätkub infoga, et järgneval kahel aastal võtab Eesti vastu kuni 180 pagulast, kellest esimesed võiksid saabuda järgmise aasta alguses. Vastuvõetavate sihtrühmadena eelistatakse võimaluse korral peresid, kuid hinnatakse ka pagulaste üldist kohanemisvalmidust ja potentsiaali.
“Erilist tähelepanu pööratakse turvalisusega seonduvate ohtude ennetamisele. Vastuvõetavad pagulased ei saabu meie riiki ühel ajal, vaid väikeste gruppide kaupa meie valmisoleku järgi neid vastu võtta. Eestisse saabuvad inimesed, kellele on antud juba rahvusvaheline kaitse. See tähendab, et neile laienevad samad õigused ja kohustused kui teistele Eesti alalistele elanikele. Neid ei paigutata varjupaigataotlejate majutuskeskusse, vaid nad suunatakse elama varem kokkulepitud elukohta üle riigi. Selliselt välditakse kohaliku kogukonna ülekoormamist ning ennetatakse võimalikke riske nende integreerimisel.”