Viimases voorus sai Sillamäe Kalev tänu Maksim Paponovi kaunile kauglöögile napi 1:0 võidu meistriliiga punase laterna Rakvere Tarvase üle. Veel paar hooaega tagasi olid Ida-Viru meeskonnad pealinna vutiklubide peamised ohustajad meistriliigas, napsates nende vahelt ära ka medaleid. Tänavuse hooaja esimese veerandi järel tabeliseisule pilku heites on ka paadunud optimistil raske välja mõelda, mil moel põhjast tõusta õnnestuks.
Sillamäe Kalev on 10 punktiga 7. kohal ja Narva Trans 7 punktiga kohe nende selja taga. 18 mängust võitsid Ida-Viru klubid kahe peale kokku vaid kolm. Alistatute seas on vaid Pärnu ja Rakvere meeskonnad, kes on seni näidatud taseme poolest ülejäänud kaheksast ilmselgelt nõrgemad. Ent Trans pidi ka Tarvase vastu leppima vaid viigiga. Et ka poolehoidjad on nii Kalevis kui Transis pettunud, näitab, et mõlema Ida-Viru meeskonna kodumängude külastatavus on olnud meistriliigas tänavu kõige väiksem.
Meistriliiga meeskondade tase on varasemast veelgi rohkem ühtlustunud. Üllatuskaotusi ja -viike on teinud ohtralt ka liiga favoriidid. Tänu sellele ei ole ka punktivahed veel lootusetult suureks kärisenud ja nirule stardile vaatamata ei ole matemaatiliselt ka Ida-Viru klubide jaoks meistriliiga praeguses staadiumis justkui veel midagi kadunud. Sillamäe Kalevi imeline tõus 2014. aastal mõne kuuga viiendalt kohalt hõbedale soojendab siiani tulihingeliste fännide südameid. Ent selle kordamine tänavu liigituks veelgi suuremaks imeks.
Nii Narva kui Sillamäe meeskonna puhul on ilmselgelt nõrk koht õhuke koosseis. Mõlema meeskonna mängijate komplekteerimine jäi viimasele tunnile ning see on võrreldav õnnemänguga. Esimese ringi põhjal lotovõitu ei paista. Mitte ükski Kalevi või Transi uutest leegionäridest ei ole millegi erilisega silma paistnud. Ent kuna oma kasvandikke, kes meistriliiga taseme välja kannaksid, on napilt, siis tuleb keskpäraste võõrmängijatega läbi ajada. Mujalt Eestist saaks Sillamäele või Narva paremaid jalgpallureid meelitada vaid kõva palgarahaga, aga kuna rahakotid on varasemast kõhnemad, siis seda võimalust pole.
Nii ongi nii Sillamäe Kalevi peatreeneril Deniss Ugarovil kui Narva Transi juhendajal Adjam Kuzjajevil üsna võimatu missioon. Neil tuleb väga lühikese aja jooksul hästi kokku mängima panna küllaltki juhuslik jalgpallurite seltskond, kellest vaid vähestel on olemas emotsionaalne side nii selle klubi, fännide kui ka selle paigaga.
Napi mängijate valiku tõttu on mõlemad meeskonnad väga kergesti haavatavad. Kui üks-kaks põhimeest näiteks vigastuse tõttu rivist välja langeb, on neile samaväärse asendaja leidmine peavalu. Hädavariandina läheb käiku mängijate liigutamine ühelt positsioonilt teisele, mis jällegi kokkumängule hästi ei mõju ning vajalikku kindlustunnet platsil ei tekita.
Sellises olukorras võivad õnnestuda mõned üksikud mängud. Sillamäe Kalevi kevade parim päev oli Nõmme Kalju alistamine karikasarjas ja edu poolele jäävad ka võitluslikud viigid nii Infoneti kui Floraga. Kuid loota läbi hooaja stabiilselt head mängu, mis võimaldaks ka medaliheitlusse sekkuda, oleks tänavuselt koosseisult natuke liiga palju.
Ent jalgpall ongi eriline ning maailmas enim armastatud mäng seepärast, et ta pakub ootamatusi ja üllatusi ning toidab usku, et läheb paremini, kui võiks arvata. Ja mõnikord lähebki.