Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järelerühkimisele.

2016. aasta algas Ida-Viru jaoks muserdavalt. Viru Keemia Grupp lasi töölt lahti 500 inimest. Et veidi enne seda olid suured koondamised toimunud ka Nitroferdis ja Eesti Energias, siis võtsid jutud ähvardavast sotsiaalsest katastroofist üha ägedamaid tuure üles.

Nõnda hulluks nagu sajandivahetusel, kui maakonnas ulatus tööpuudus üle 20 protsendi, olukord siiski ei läinud. Rahutusi ega meeleavaldusi, mida samuti kardeti, ei tulnud. Selles oli oma osa idavirulaste kannatlikul ja mõistlikul meelel.

Ka tollane Taavi Rõivase valitsus tajus, et  olukord võib kriitiliseks muutuda, ja asus päästekomandona tuld kustutama. Sündisid otsused, mis leevendasid põlevkivitööstuse maksukoormust. Uusi koondamisi ei tulnud. Oli ka õnne, et  nafta hind kerkis pisut ja stabiliseerus. VKG kutsus suvel 350 inimest tööle tagasi. Esimesi uusi töökohti on toonud riigi makstav töökoha loomise toetus.

Kriis ei ägenenud, ent aasta lõpuks ei olnud ka midagi eriti rõõmustavat. Töötukassas registreeritud töötus oli ikka kümne protsendi ringis, samal ajal kui Eestis keskmiselt oli see alla viie. Ida-Viru keskmine brutopalk moodustas Eesti keskmisest alla 77 protsendi. Kui Eesti omavalitsustes kasvas tulumaksu laekumine 6 protsenti, siis mitmes Ida-Viru linnas hoopis langes ja tuli teha kärpe-eelarveid.

Aastaga vähenes maakonna elanike arv ligemale 2500 inimese võrra. See väheneb sel aastal veelgi rohkem, sest haldusreformi käigus lahkuvad maakonnast kolm valda. Seejuures räägitakse neis valdavalt eesti keelt. See tähendab, et eestlaste osakaal kahaneb 19 protsendilt veelgi väiksemaks.

Sellise nukra arvureaga haakub isegi riigi ilmateenistuse kokkuvõte, kust tuli välja, et kõige rohkem päikesepaisteta päevi oli eelmisel aastal kogu Eesti peale Jõhvis − 115.

Otseses mõttes pilvede hajutamist Ida-Virumaa kohalt oleks valitsuselt narr oodata. Küll aga on selge, et valitsuse eelnevate aastate ponnistused muuta Ida-Virumaa majanduskeskkonda atraktiivseks ja sotsiaalset keskkonda turvaliseks pole seni tuntavaid tulemusi toonud ühegi olulise mõõdetava näitaja puhul.

Valitsus koostas Ida-Viru tegevuskava aastateks 2015-2020. Selle esimese aasta seirearuandes tõdetakse, et tööhõive määr ja töötasu mahajäämus Eesti keskmisest on suurenenud. Samuti on kiires tempos kahanenud alla 35aastaste elanike arv. Kurioosumina mõjub raportis väheste  edusammude lahtris ühe kohtunikuabi ametikoha ületoomine Jõhvi.

Need järeldused puudutasid 2015. aastat. Aasta hiljem läks olukord suurkoondamiste tõttu veelgi halvemaks. Ka riigi toel rajatud tööstusparkides ei ole uusi töökohti tekkinud kaugeltki kavandatud hulgal. Näiteks ligemale poolteist aastat tagasi valminud Jõhvi tööstuspargis pole alanud veel ühegi uue ettevõtte ehitamine. Aga see pikk ettevalmistustöö ja kulutatud raha peab ju ükskord tulemusi tooma. Tõsi, piirialal äri edendamisel on kindlasti oluline mõju ka välisteguritel, eelkõige Lääne ja Venemaa suhetel.

Novembris moodustunud Jüri Ratase valitsus on kinnitanud, et hakkab Ida-Viru küsimustega kiiresti sisuliselt tegelema. Valitsus on lubanud tuua sisekaitseakadeemia üle Narva ja koostada lisaks varem kokkulepitule vähemalt 50 miljoni euro suuruse Ida-Viru investeeringute programmi.

Küsimus on, mille peale konkreetselt see raha kulub ja milliseid positiivseid tulemusi see kaasa toob. Üksikasjalikku plaani veel pole, nagu ka selgust selles, kui suur osa sisekaitseakadeemiast tegelikult kunagi lõpuks Narva jõuab.

Äkilisi muudatusi paremuse poole oleks liiast loota, aga 2017. aasta võiks kujuneda Ida-Viru jaoks otsustavaks pöördepunktiks raskustest väljaronimisel. Mõned mõõdetavad ja paljusid inimesi puudutavad tagasihoidlikud  eesmärgid tasuks seejuures kirja panna. Muutuste märgiks oleks, kui järgmisteks jõuludeks väheneks Ida-Viru töötuse määr alla 8 protsendi ja keskmine brutopalk ulatuks Eesti keskmisest vähemalt 80 protsendini. Omaette anduriks usust olukorra paranemisse oleks seegi, kui näiteks ühes Eesti suuremas linnas Kohtla-Järvel kerkiks korterite keskmine ruutmeetri hind praeguselt 100 eurolt kas või 150 eurole. See oleks 8 protsenti Tallinna praegusest keskmisest.

Poliitiline taust Ida-Viru teemadega tegelemiseks peaks olema soodsam kui kunagi varem. Riigis on võimul erakonnad, kel on Ida-Virumaal kokku rohkem kui 80protsendiline toetus. Lisaks on neljast suuremast parlamendiparteist kahel − Reformierakonnal ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal − nüüd esimees Ida-Viru juurtega. Kui praegu elu tuntavalt paremaks ei muutu, siis millal veel?