Peterburi ettevõtja Alevtina Galaktionova (paremal) tervitab uut aastat Toilas ja seda juba 15. aastat järjest. Toila spaahotelli Vene turu müügijuht Reelika Oskar ütles, et aastavahetuspeo külalised ei ole sugugi ainult Venemaalt, vaid tullakse ka Tallinnast ja mujalt Eestist. “Populaarseim aeg, millal venemaalased siin puhkavad, on jaanuari algus.” 

Ida-Viru spaahotellid tervitavad suuremat idaturistide lainet mitte detsembri viimastel, vaid jaanuari esimestel päevadel. Alevtina Galaktionova Peterburist soovib osa saada ka aastavahetuse programmist ja on Toilas juba platsis. Ja nii 15. aastat järjest.

Kusjuures esimene kord, kui Alevtina Galaktionova üritas Toila spaahotellis uut aastat tervitada, tal see ei õnnestunud.

Tuleb nagu koju

“Märkasin metroos sõites ajakirjas juhuslikult Toila spaa reklaami. Kuna armastan väga veeprotseduure, helistasin septembris reisibüroosse ja tahtsin broneerida paketti aastavahetuseks. Ütlesin, et ilmselt hakkate naerma, et nii vara broneerin, aga keegi ei hakanud − kohti enam polnud! Selleks, et aastavahetuseks Toilasse pääseda, tuleb broneerida juba suvel, nagu ma nüüd targemana olen ka teinud,” rääkis ta.

Seekord võttis Galaktionova vanemad ühes ja tuli kümneks päevaks, et nautida ka raviprotseduure.

Loomulikult on naiselt rohkem kui kord küsitud, kas aastavahetus Toilas juba ära ei tüüta.

“Selle peale küsin, kas teid on ära tüüdanud pärast tööd koju sõitmine või lähete hea meelega, sest see on teie kodu. Sama suhe on mul Toilaga.  Puhkust on ju eri liiki: vahel tahad näha midagi uut, vahel aga kogeda harjumuspärast.”

Galaktionova ei sõida Toilasse ainult aastavahetuseks, vaid ka muul ajal.

“Isegi kui on ainult kaks vaba päeva, tulen lihtsalt lõõgastuma. Kui aega on rohkem, tulen ravipuhkusele, mille taset siin väga hindan. Olen ettevõtja, tööd on väga palju ja Toila meeldib sellepärast, et see on Peterburile väga lähedal − bussiga umbes neli tundi. Piiriületus on kiire ja siinne spaapuhkus taskukohane.”

Galaktionova, kes on puhanud ka kõigis Narva-Jõesuu spaahotellides, tõdes, et Toilas on küll vana profülaktooriumiks ehitatud hoone, aga personal see-eest viie tärni vääriline.  “Olen peatunud väga paljudes hotellides ja erinevalt teistest siin töötajad peaaegu ei vahetu.”

Naabritest paremad 

Peterburlase kinnitusel on Eesti spaahotellide tase üldiselt väga hea.

“Kui veel 3-4 aastat tagasi sõitsid paljud minu tuttavad Soome Imatra kanti, siis praegu ei kannata sealsed hotellid võrdlust Eesti omadega välja. Lisaks sellele, et hinnatase on kallim, ei paku nad sellist ravi- ja spaaprotseduuride valikut. Rääkimata Eesti ja eriti Ida-Virumaa plussist − emakeelsest teenindusest.”

Ka Peterburi ümbruses asuvad pansionaadid on Galaktionova kinnitusel märkimisväärselt kallimad, pakkudes samal ajal vähem teenuseid. “Näiteks kolmepäevane aastavahetuspakett pansionaadis ilma protseduurideta on kallim kui elada nädal aega Toilas.”

Toila spaahotelli tegevjuht Jaak Pruunes märkis, et kliente, kes on käinud kümneid kordi, on küll ja küll. Selline truudus teeb enesestmõistetavalt heameelt.

“Vene turistid on taastunud 90 protsendi ulatuses, aga rubla langus on pannud sellise põntsu, et nad ei tule enam kaheks nädalaks, vaid kaheks päevaks. Arvan, et kõik spaad räägivad sama juttu.”

Aastavahetuse kohta kostis Pruunes, et need, kel on rohkem raha, tulevad kümneks päevaks, kel vähem, piirduvad kolmega. Pidu, millega vana aasta ära saadetakse, viiakse läbi kahes keeles. “Las tunnevad, et on ikka välismaal,” arvas hotellijuht. Samuti näidatakse suurel ekraanil nii Eesti kui Venemaa presidendi tervitust.

Uue aasta algul viiakse aga puhkajad bussiga Tallinna ostlema. “Inimesed tahavad nänni kaasa osta ja nad tahavad seda teha stolitsa‘s,” põhjendas Pruunes.

Kahes satsis 

Narva-Jõesuu spaahotelli tegevjuht Karina Küppas ütles, et neilgi on aastavahetusel täismaja ja rahvas saabub kahe lainena.

Aastavahetuspeol osalevad peamiselt eestimaalased, kes sõidavad valdavalt kohale Tallinnast. “Eelmisel aastal polnud õhtujuhti võtta ja viisin peo ise läbi. Pidu läks nii hästi, et seekord ei pidanud ei reklaami ega allahindlust tegema. Broneerima hakati suvel ja kõik toad müüdi välja,” rõõmustas Küppas, kes võtab seegi kord õhtujuhi rolli.

Idanaabrid saabuvad suuremates hulkades alates 3. jaanuarist ja peatuvad vähemalt neli päeva, mis on minimaalne ravipaketiga viibimise pikkus.

“Nad tulevad ravile, pidutsema ja šoppama,” märkis Küppas, lisades, et ostlemas käiakse Narvas. “Kuna päevas on kuus raviprotseduuri ja kolm söögikorda, siis ei jõuagi kaugemale sõita.”

Ka Meresuu spaahotelli aastavahetuspaketi ostnute seas annavad seekord tooni siseturistid, moodustades umbes 60 protsenti. “Pidu on mõlemas keeles, aga eestipärane. Kaunistused on eestipärased: rukkililled ja lipukesed. Menüü on eestipärane, näiteks kamaga magustoit,” tutvustas müügijuht Merike Kivisaar-Sander.

Siseturistide suurt huvi põhjendas ta sellega, et inimesed tahavad tulla uudistama uuendusi. “Nüüd, kui oleme Spa Toursi peres, on meil palju muutusi, näiteks uued saunad ja saunarituaalid. Viimase uue sauna avasime detsembri keskel ja kevadel lisandub veel üks.”

Järgmine sats külastajaid saabub Meresuusse alates 2. jaanuarist ja nende seas on rohkem venemaalasi. “Aga ka Eesti elanikke, sest on ju talvine koolivaheaeg. Suur täituvus jätkub jaanuari kahel esimesel nädalal, siis läheb rahulikumas rütmis,” tõdes Meresuu müügijuht.

Mullu detsembris tegid venemaalased Ida-Viru majutusasutustes ligi 6000 ööbimist. Tänavu võib eeldada märksa suuremat arvu, kui jätkub sama trend, mis joonistus välja aasta esimese üheksa kuuga. Nimelt oli sel perioodil statistikaameti andmebaasi järgi ligi 40 protsenti rohkem ööbimisi kui mullu samal ajal ja vaid 4 protsenti vähem kui rekordilise 2013. aasta samal perioodil.