Margus Ilmjärv.PEETER LILLEVÄLI
Ida-Virumaa paistab teiste Eestimaa regioonide hulgas silma eksportivate tööstusettevõtete suure osakaaluga, mis omakorda tähendab seda, et maailmamajanduses toimuv jõuab üsna kiiresti ka siinsete firmadeni.
Kuna majandus Euroopa Liidus ja väljaspool lähiajal pigem kasvab, võime loota, et ka siinse ettevõtluse lipulaevadel suurtel energeetika- ja tööstusettevõtetel on ees head ajad. Majanduskasvu ohustavad lähiajal ennekõike hoogu koguvad kaubandusvaidlused suurriikide ja riikide ühenduste vahel.
Energeetika
Peamised tegevused on seotud ennekõike põlevkivi kaevandamise ning elektrienergia ja põlevkiviõli tootmisega. Kaevandamise viimastel aastatel saavutatud rekordiliste mahtude taustal võib näha pingeid põlevkiviressursi kättesaadavuse pinnal tulevikus. Põlevkivist elektri tootmist mõjutab oluliselt see, et erinevalt Põhjamaade tuuma- ja hüdroenergiast moodustab põlevkivijaamade elektri müügihinnast suure osa CO2 kvootide hind. Selle tõttu muutub elektri tootmisel järjest olulisemaks ressursside kasutamise efektiivsus ning tootmise paindlikkus.
Pikemas perspektiivis jääb põlevkivist toodetava elektri hulk samaks või isegi väheneb, samas kui maailmaturu õlihindade püsides praegusel tasemel suureneb põlevkivist õli tootmine.
Töötlev tööstus
Olulisemad töötleva tööstuse ettevõtted on tegevad metalli ja masinaehituse ning keemiatööstuse valdkonnas. Kuna Eesti väiksusest tulenevalt on põhiliselt tegemist eksportivate ettevõtetega, on siin riskid välisnõudluse halvenemiseks viimasel ajal suurenenud (protektsionismi võimalik levik, kaubanduspartnerite kindlustunde halvenemine populistlike valitsuste majandusotsuste tõttu jms).
Praeguse majanduskasvu juures tekitab pingeid ka süvenev (oskus)tööjõupuudus.
Transiit ja logistika
Venemaa ja lääneriikide vaheliste pingete püsides ei suuda siinsed transiidi- ja logistikaettevõtted lähiaastatel kasutada neid võimalusi, mida pakub Ida-Virumaa asumine kahe suure majandusruumi − Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. Seetõttu muutuvad järjest olulisemaks muud lisaväärtust andvad tegevused, mis võimaldavad kasumit teenida ka piiratud kaubaveo mahtude juures.
Uusi võimalusi oma toodete eksportimiseks maailma pakub Tallinna-Valga mõttelisest teljest ida poole jäävatele ettevõtetele ASi Silsteve poolt möödunud aastal avatud konteinervedude terminal. Selle eest pälvis ettevõte ka kaubanduskoja ja partnerite välja antud Ida-Virumaa aasta äriteo 2017 tiitli.
Investeeringud
Lisaks maakonna suurettevõtete tehtavatele investeeringutele oma tegevuse ajakohastamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks on viimastel aastatel häid tulemusi saavutanud uute ettevõtete piirkonda toomisel riigi ja omavalitsuste koostöös asutatud sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus. Tänu sihtasutuse tegevusele on maakonnas tegevust alustanud juba viis tänapäevast ettevõtet ja investeerimisprotsessis on veel nelja ettevõtte rajamine.
Kokku on tööstusparkides müüdud kinnistud 26 ettevõttele ja investorid on maakonna ettevõtlusesse paigutanud üle 65 miljoni euro. Uutes ettevõtetes on tööd saanud ligikaudu 500 inimest.
Ida-Virumaa investeerimiskeskkonna tutvustajate hinnangul võiks aga ettevõtete rajamine veelgi kiiremas tempos kulgeda, kui uutele tulijatele oleks pakkuda pikaajalisi investeerimistoetusi, elektri ja gaasi hind tootmisettevõtetele oleks konkurentsivõimeline naaberriikidega võrreldes ning pangad hindaksid laenutagatisena kõrgemalt siinset tööstuskinnisvara.
Turism
Maakonna ca 50 turismitegijat on ühinenud turismiklastriks ning plaanivad aktiivset turundust ja põnevate seikluslike teenuste arendust. Turismiklastri juht Kadri Jalonen sõnas: “Turism Ida-Virus on selgelt kännu tagant lahti saanud. Hüppeline kasv, mida mõõdetakse eelkõige ööbimiste arvuga, on nähtav alates 2017. aasta sügisest ning 2018. a esimene poolaasta näitab sama trendi − ligikaudu 20% rohkem ööbimisi. Põhiturud on siseturg ja Venemaa. Inimesed on muutunud uudishimulikuks ning positiivseks selle avastamata maanurga vastu.”
Märgatav on ka teenuste ja suurte ürituste kasv − maakonnas on asunud toimetama tuntud tegijad nii Ida-Virumaalt (džässmuusik Oleg Pissarenko) kui ka mujalt Eestist (“Tallinn Music Weeki” peakorraldaja Helen Sildna). Näiteks Tartu Uue Teatri lavastus “Kremli ööbikud” tõi selle aasta augustis Narva üle 20 000 teatrikülastaja üle Eesti.
Tahan loota, et algav ärihooaeg toob Ida-Viru ettevõtetele kaasa uusi ekspordivõimalusi ja teoks tehakse mitmed tööstusinvesteeringud, mida on juba ammu ette valmistatud. Samuti seda, et transiidiettevõtete arengut takistavad probleemid piirkonna riikide vahelistes suhetes leiavad lahenduse ning et turismiettevõtete jõupingutuste tulemusel muutub siinne elukeskond üha meeldivamaks. Mitte ainult maakonna külalistele, vaid ka siinsetele inimestele.