Korrakaitsjaid peaks tuleval aastal olema rohkem näha ka tänavapildis. 

Tuleval aastal täieneb Ida prefektuur 25 kiirreageerija ja üheksa piirkonnapolitseiniku võrra, millega paraneb nii võimekus reageerida äärmuslikele sündmustele kui ka töö kogukonnas. Samal ajal peaks kasvama vabatahtlike roll.

Ida prefektuur saab järgmisel aastal juurde 25 kiirreageerija ametikohta. “Värbamistega on juba algust tehtud ning praeguseks on välja valitud üheksa kiirreageerijat, kelle väljaõpe saab aasta alguses hoo sisse,” märkis Ida prefektuuri pressiesindaja Kerttu Krall.

Võimalikult palju tänavale

Ida prefekt Tarvo Kruup ütles, et uusi töötajaid värvatakse üle Eesti ja sihiks on leida siia kõige paremad inimesed. Üksus peaks tööd alustama pärast pühi. “Loomulikult läheb aega, kuni üksus end sisse elab ja täpsed rollijaotused paika saavad, aga meid saab olema rohkem tänaval ning see peaks kindlasti tõstma turvalisust.”

Kruup kinnitas, et kui pole kiirreageerimist vajavaid sündmusi, ei istu üksus kabineti vaikuses nende ootel.

“Meie eesmärk on neid võimalikult palju tänaval näidata. Samas tuleb mõista, et väga suur osa kiirreageerijate tööst kulub väljaõppele. Nad peavad olema tipptasemel treenitud, et nad oleks äärmuslik jõud, keda meil on kõige keerulisemate sündmuste jaoks vaja.”

Küsimuse peale, kas kiirreageerijatele on Ida prefektuuris piisavalt head treenimistingimused, tunnistas prefekt, et kogu väljaõpet ei saa kohapeal korraldada.

“Meil ei ole Ida prefektuuris treeningkeskust kui sellist, küll aga on Rakvere majas olemas lasketiir, kus saab väga palju ära teha. Meie päralt on ka suur territoorium Narva kordonis, mis annab treenimiseks väga palju võimalusi. Spetsiifilisemad treeningud tuleb praegu mujal läbi viia.”

Kruup paneb suured lootused 2020. aastal valmivale sisekaitseakadeemia Narva kolledžile, mis pakub ühe katuse all lasketiiru, jõusaali ja ujula kasutamise võimalust.

“See aitab meil ühes kohas teha peaaegu kõike, mida vaja on. Sinna on plaanis rajada ka matisaal ja klassiruumid, mida on samuti vaja sageli kasutada,” rääkis Kruup, lisades, et kolledži loomisega paranevad ühtlasi mujalt tööl käivate politseiametnike elamistingimused.

Kogukonnale lähemale

Politsei kiirreageerijate võimekuse tõstmiseks on tuleva aasta riigieelarves ette nähtud 3,9 miljonit eurot. Üle Eesti värvatakse juurde 150 kiirreageerijat, kes asuvad tööle suuremates linnades. Lisaks on riigi rahakotis 2 miljonit eurot, mis on mõeldud piirkonnapolitseinike arvu suurendamiseks. Eestis tervikuna lisandub 50 piirkonnakonstaablit.

Ida prefektuur palkab üheksa uut piirkonnapolitseinikku, kes jagatakse võrdselt kolme jaoskonna − Rakvere, Jõhvi ja Narva vahel. Värbamistega tehti algust varakult ja selle tulemusena on nii Jõhvis kui ka Narvas üks piirkonnapolitseinik juba tööd alustanud.

Kruup selgitas, et piirkonnapolitseinike senine number ei vastanud omavalitsuste arvule.

“Nüüd, pärast haldusreformi, on küll omavalitsusi arvuliselt vähem, aga on positiivne, kui kontaktihoidjaid politsei ja kogukonna vahel tuleb juurde. Siht on selles suunas, et konstaabel ei mattuks niivõrd igasugustesse menetlustesse, kuivõrd aitaks kogukonnal oma turvalisust paremini tagada. Samuti tooks sõnumeid, mida selles kogukonnas kõige suurema ohuna tunnetatakse, et oleksime paremini ette valmistatud.”

Siseminister Andres Anvelt ütles, et piirkonnakonstaablite lisandumisega peaks kasvama kogukondades tehtav ennetustöö, mis praegu pole suure tööpiirkonna tõttu alati piisav. “Meie ühiskonnas on palju vägivalda, millest peaaegu poole moodustab perevägivald,” andis ta mõista, millele tuleb kogukonnas senisest rohkem tähelepanu pöörata.

Ministri sõnul suureneb tuleval aastal siseturvalisuse eelarve, ehkki elame Eesti ajaloo kõige turvalisemal perioodil. “Esiteks sellepärast, et garanteerida praeguse olukorra jätkumine. Teiseks soovime olla valmis nendeks ohtudeks, mis meie ümber maailmas on. Nii nende eemale peletamiseks kui ka tagajärgedega tegelemiseks.”

Ida-Virumaal, eriti Narvas, peaks Anvelti hinnangul kasvatama ka abipolitseinike ridu, kes pakuksid tuge palgalistele korrakaitsjatele.

Praegu on Ida prefektuuril vabatahtlikke abijõude 145. Prefekti sõnul kasvab abipolitseinike arv vaikselt, aga järjekindlalt.

“Tahame Narvas abipolitseinike arvu kasvatada, aga vabatahtlike arv pole kõige olulisem. Pigem jälgime seda, et liikmed oleksid aktiivsed ja me kasutaksime vabatahtlike kompetentsi oma töös võimalikult palju ära. Klassika on see, et vabatahtlik on abiks oma kodukohas patrullimisel, aga miks ei võiks IT-haridusega abipolitseinik aidata monitoorida lapsporno levikut? Tahaksime, et vabatahtlike kaasatus meie tegevustesse oleks suurem,” rääkis Kruup.

Vabatahtlikkuse roll üleüldse võiks prefekti hinnangul kasvada. Eriti venekeelses kogukonnas, kus vabatahtlik töö aeglasemalt levib. See tähedab nii rohkemate naabrivalvesektorite loomist kui ka vabatahtliku merepääste laienemist Narva veehoidla juurde.