Eesti Energia on viimase 12 kuu jooksul näidanud üllatavalt häid majandustulemusi.

Elektrienergia ja õli hinnad ei ole küll enam nii nirud kui aasta-kaks tagasi, mil kogu põlevkivitööstus oli kokkuvarisemise äärel, kuid nad on veel päris kaugel sellest, mis oli väga headel aegadel kolme-nelja aasta eest. Sellest hoolimata suudab ettevõte toota korralikku kasumit.

Tegu ei ole sugugi tühjade numbritega, millest kiputakse arvama, et need ei tähenda tavainimestele suurt midagi peale pahameele, et elektritarbijatelt on viimane välja pigistatud.

Kui süveneda aruandesse, siis tasub sealt välja tuua mitu Ida-Virumaa jaoks olulist arvu. Esimest korda paljude aastate jooksul ei ole Eesti Energia töötajate arv enam vähenenud. Kui viis aastat tagasi sai kontsernist palka keskmiselt 7674 inimest, siis mullu samal ajal vaid 5796. Nüüd on see langus seiskunud. Töötajaid on 14 võrra isegi rohkem kui aasta eest. Sel on selge seos põlevkivi kaevandamise, õli ja elektri tootmise mahtude suurenemisega. Valdav enamik neid töökohti asub Ida-Virumaal.

Teiseks on oluline, et nii kaevurite kui ka energeetikute palgatase kuulub Eestis erialade lõikes esimese viie hulka. Head majandustulemused võimaldasid ametiühingutel tänavu kevadel välja rääkida ka uue palgatõusu. Kokkuvõttes suurenevad mitme tuhande Ida-Viru majapidamise sissetulekud ja ka kohaliku turu ostuvõime kasvab. Kaudselt võidavad sellest paljud Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtted.

Peale rutiinsete tööjõumaksude sai riik kriisiaja pausi järel Eesti Energialt ka 47 miljonit eurot dividende, millele lisandus 12 miljonit eurot tulumaksu. Ka majanduse tasakaalustamisel on sel kontsernil oluline roll − ainuüksi elektrienergiat on tänavu poole aastaga eksporditud 50 miljoni euro väärtuses. Need on muljet avaldavalt head arvud nii kogu Eesti kui ka iseäranis Ida-Virumaa jaoks.