Kuigi kõik olulised otsused omavalitsuste vabatahtliku ühinemise osas said tehtud eelmise aasta lõpuks, on siiski veel vara öelda, et kõik on selge.

Ka Ida-Virumaal on veel mitmeid lahtisi niidiotsi. Täna kirjutame sellest, kuidas Narva-Jõesuu aktivistid pole leppinud olukorraga, et linnajuhid otsustasid vabatahtlikult liituda Vaivaraga, samal ajal kui suur osa elanikkonnast nõudis Narvaga ühinemist.

Segadusi on ka keskregioonis, kus pole teada, mis saab Jõhvi ja tema naabervaldadega. Viimased anuvad enda liitmist Jõhviga, kuid maakonnakeskus on sügisest saati selle vastu.

Muidugi, riiklik haldusreformi komisjon on oma seisukohad välja öelnud. Selle järgi ei saaks Narva-Jõesuu ühise piiri puudumise tõttu Narvaga liituda. Ja ka Toila, Kohtla ning Kohtla-Nõmme ühendamise osas Jõhviga on komisjoni otsus liitmist pooldav.

Ja kindlasti on Vaivaras ja Narva-Jõesuus, aga ka Sillamäel palju inimesi, kellele on komisjoni soov need kolm omavahel liita paras šokk. Aga nagu ütles Põhja-Eesti haldusreformi komisjoni juht Kaia Sarnet, pole komisjoni otsused valitsusele siduvad.

Seetõttu saamegi ilmselt veel näha pöördumisi ja kirju valitsuse aadressil põhjendustega, miks ei tohiks kedagi ühendada, ja teisalt, miks peaks kedagi liitma. Ja kuigi valitsusel on siin viimase sõna õigus, pole ka Jüri Ratase kabinetil väga suurt ruumi erandeid teha. Sest erandid peavad olema vägagi põhjendatud, vastasel juhul võib erandite nõudmine lausa reegliks muutuda.