Hando Sutter Eelmise aasta detsembrist Eesti Energia juhatuse esimehe ametisse asunud Hando Sutteri hinnangul on ettevõtte üks põhilisi ülesandeid kohaneda turgudel toimuvate karmide muutustega.
Millised on teie muljed esimese nelja kuu põhjal Eesti Energia eesotsas?
Väga huvitav on olnud. Kuna tegu on pika ajalooga traditsioonilises tööstusharus tegutseva ettevõttega, siis eeldasin, et ta on staatilisem, aga üllatuseks on ta väga-väga dünaamiline. Me tegutseme väga karmide muutustega turgudel. Juba see lühike aeg on olnud nagu sõit Ameerika mägedel.
Hinnad on kihutanud enamasti allapoole?
Õli hinnad on alumise tasemega võrreldes natukene taastunud. Kuid ka elektri hinnaga toimuvad väga kiired muutused. Me peame nende volatiilsustega hakkama saama. Narva jaamad on tehtud ju baaskoormusjaamadeks.
Inimesena, kes polnud varem Ida-Virumaaga väga palju kokku puutunud, mõtlesin ka, et ehk on inimesed harjunud tugevasti tegutsema vaid väljakujunenud rutiinides. Tegelikult olen kogenud väga palju positiivset: professionaalsust, teotahet, patriotismi ja usku ettevõtte tulevikku. Muutustega tullakse väga hästi kaasa.
Olen olnud 25 aastat erisugustel juhtivatel töödel ning võin öelda, et praegu on mul tõeline unistuste meeskond.
Eesti Energia pikaajalised strateegiad olid juba enne teie ametisse asumist paigas. Kas peate vajalikuks hakata nendes midagi muutma?
Me vaatame oma strateegia vähemalt korra aastas üle. Tulevad uued tehnoloogiad, turgudel toimuvad pidevalt kiired muudatused, avanevad uued võimalused. Me peame oma plaanides nende muudatustega kaasas käima.
Oleme praegu strateegiat üle vaatamas ja oleme lubanud maikuus esitada nõukogule visiooni, milliseid muudatusi tahaksime teha.
Kas sellest peaks välja joonistuma, milliseks kujuneb Eesti Energia nägu Hando Sutteri juhtimise ajal?
Ma ei tahaks enda persooni üle tähtsustada. Me määrame Eesti Energia juhtkonna ja meeskonna poolt ära keskkonnamuutused ning selle, milline on meie ettekujutus, kuidas nendega hakkama saada.
Mida tuleb teha, et praegusel keerulisel ajal toime tulla, kui turgudel on hinnad madalad?
Meie töölaud on väga mitmekihiline. Meil on ülioperatiivtasand, aga ka nädala, kuu ja samuti kümne aasta vaade.
Tarbijatele on odav elektri hind väga hea. Selleks olen ma viis aastat tööd teinud, et elektriturud hästi toimiksid [Hando Sutter töötas kuni eelmise aasta detsembrini Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot regioonijuhina]. Nüüd võin ma öelda, et see töö õnnestus − turud toimivad nii hästi, et märtsikuus oli elektri hind 30,3 eurot MW/h. See on madalam kui viimane reguleeritud hind.
Seega ei ole see reegel, et avatud turul on hind ilmtingimata kõrgem. Eesti Energia on praeguses olukorras küll natuke kannataja. Aga ikkagi ma olen seda meelt, et turu avamine oli õige.
Kas selline madal hinnatase tähendab seda, et osa elektri tootmise võimsusi on mõttekas turu madalseisu ajal tallel hoida, kui sisse tuleb odavamat elektrit Põhjamaadest?
Jah, kindla peale. Teeme kõik selleks, et oleksime võimelised end alla koormama sel ajal, kui elektri turuhind on madalam kui meie kulud.
Samal ajal arvestame, et meie uus õlitehas tarbib sel aastal kordades rohkem põlevkivi kui eelmisel aastal. Aasta lõpus, hiljemalt novembrist, peaks meil käima ka Auvere uus elektrijaam, mis on efektiivsuse poolest poolteist korda parem kui vanad elektrijaamad. Need kaks objekti kokku, kui nad töötavad täiskoormusega, võtavad aastas viis miljonit tonni põlevkivi.
See on meie perspektiivis selline heledam pool ja pikemas perspektiivis ei ole meil kaevandamise mahtudes kavas grammigi järele anda. Võib-olla tekitame mingil perioodil senisest suuremaid laovarusid, aga me teame, et õige varsti läheb meil seda kivi vaja.
Kas elektrijaamades tuleb tootmise vähendamise tõttu periooditi kavandada ka sundpuhkusi?
Hetkel ei ole see päevakorral. Oleme küll oma kriisiplaanid läbi vaadanud ja need on paberil olemas, aga praegu ei ole vajadust neid realiseerima asuda.
Eesti Energia juhtkond on korduvalt kinnitanud, et uus õlitehas Enefit 280 on varasemast märksa efektiivsem ja seal võetakse põlevkivist rohkem välja − saab toota nii õli kui elektrit. Millal teete investeerimisotsused järgmiste uute õlitehaste rajamiseks?
Ma ise väga loodan, et oleme valmis selle ettepaneku esitama nõukogule järgmisel aastal.
Mis praegu veel selleks puudu on?
Me peame enne suutma esimese tehase kogemuse insener-teaduslikult korralikult ära dokumenteerida. See on meil esialgu puudu ja sellega tegeleb rahvusvaheline meeskond praegu väga süsteemselt. Kui esimest tehast võib nimetada tööstuslikuks piloodiks, siis teine peab olema juba kindla peale minek.
Kas praeguseks on uue tehase nii-öelda lastehaigused ära põetud?
Seda on natuke palju öelda. Kindlasti oleme me väga palju saavutanud. Olen täiesti kindel, et see tehnoloogia on end põhimõtteliselt õigustanud.
Meil on plaanis teha veel üks suurem tootmise katkestus mai algusest juuni esimeste nädalateni, mille käigus teeme mõned ümberehitused ja aitame mõned asjad järele. Loodan, et seejärel jääb tehas tööle üsna stabiilselt projektijärgsel võimsusel.
Eesti Energia on erisuguste uuringute põhjal olnud aastaid üks hinnatumaid ja Eesti keskmisest märksa suurema palgatasemega tööandjaid. Ainult et see töötajate hulk, kes sellest osa saab, väheneb pidevalt. Kahe aastaga on teil töötajaid jäänud ligemale 900 võrra varasemast vähemaks. Kas see trend jätkub?
See on paratamatus, siin ei ole midagi teha. Kui viimase kümne aasta jooksul on meie elektrienergia ja õli tootmine kasvanud, siis töötajate arv on samal ajal kaks korda vähenenud. Tööstuses ongi see trend.
Kuna oleme globaalsetel turgudel ja peame seal konkurentsis püsima, siis tuleb rohkem panustada tehnoloogiatesse. Töötajate absoluutarv väheneb, aga töökohtade struktuur muutub selliseks, et kõrge kvalifikatsiooniga insener-tehniliste oskustega inimeste vajadus kasvab. Meie väljakutse on leida, koolitada ja motiveerida selliseid inimesi. Võib-olla selline trend ei olegi väga paha, sest me loome niimoodi juurde kõrgema palgaga töökohti.