“Ma ei näe siin mitte Euroopa nägu, vaid midagi muud,” sõnas sadamaehitajast investor Tiit Vähi Narva ärikonverentsil. Narva ja Narva regiooni tulevikku käsitlenud ärikonverentsil jäi kõlama, et piiriregiooni ärikeskkond pole just kõige parem. Sealset potentsiaali takistavad kasutamast endiselt vilets geopoliitiline kliima ja inimeste kehvad elutingimused.
Kaks tundi kestnud ärikonverents toimus möödunud neljapäeval Geneva keskuse kontserdisaalis ning sellest võttis osa ligikaudu poolteistsada inimest. Rohkem külalisi ei meelitanud kohale ka see, et konverentsist võttis osa Eesti poliitika suurkuju, ekspeaminister ja Euroopa Komisjoni aseesimees Siim Kallas.
Konverentsi korraldas kohalik ajaleht Narvski Rabotši.
Lennujaama on endiselt vaja
Oma ettekandes rääkis Siim Kallas muu hulgas Euroopa Liidu regionaalpoliitikast. “Euroopa Liit on igasuguste eripärade suhtes alati väga tähelepanelik ning aitab neid võimalust mööda arendada,” peab Kallas Ida-Virumaad ja siinseid piirialasid kahtlemata eriliseks regiooniks.
“Narva ja Sillamäe üheskoos on investorite, logistika ja transpordi unistus,” sõnas Kallas. “Ainus, mis puudu, on lennujaam,” tuletas ta meelde ideed, mille ta ise kunagi Narvas välja käis.
Oma sõnavõtus nimetas Kallas Eesti ja Venemaa vahelist piiri “neetuks”. Muu hulgas märkis ta, et ebasoodsa geopoliitika tõttu ei arene ammu pankrotti läinud Kreenholmi manufaktuuri Georgi vabriku kinnisvara, mille Kallas vahetult enne konverentsi algust üle vaatas − seda vabrikut nimetas Kallas ajalooliseks pärliks.
“Piir on tohutu takistus logistikakeskuse arendamisel (mõeldud on kogu piiriregiooni ühtse kompleksina − I.S.), kuid kõik teavad, et tingimused võivad muutuda senisest soodsamaks,” loodab Kallas, et vaadeldavas tulevikus on euroliidu suhted idanaabriga normaalsed.
Narva Euroopa nägu veel ei ole
Sillamäe sadama kaasomanik, ekspeaminister Tiit Vähi ütles konverentsil esinedes, et ka tema sõitis enne ürituse algust Narva läbi ega näinud, et see näeks välja nagu Eesti suuruselt kolmas linn. “Ma ei näe siin mitte Euroopa nägu, vaid midagi muud, halli ja ilmetut,” ütles Vähi otsekoheselt, seistes laval paari meetri kaugusel Narva linnapeast Tarmo Tammistest. Viimane oli need kaks tundi üsna kidakeelne.
“Ma tean, et siin ei ole staadioni, ei ole teatrit, pole üht ega teist,” kritiseeris Vähi. “Kui võrrelda kahekümne aasta jooksul toimunud arengut Narvas ja Eesti suuruselt neljandas linnas Pärnus või suuruselt teises linnas Tartus või isegi Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, siis seal on arengut rohkem, seal kasutatakse oma potentsiaali paremini ära. Milles asi on? Kas tõesti on siin inimesed halvad? Ei, siin on head inimesed ja head spetsialistid. Minu arvates on põhjus selles, et suhted naabrite − Eesti ja Venemaa vahel on väga halvad.”
Vähi lisas, et kui tal tuleb valida Narva ja Sillamäe vahel, siis valib ta teise variandi, kuna Sillamäel näeb ta inimestele paremaid elamistingimusi, paremini arenenud sotsiaalset infrastruktuuri. “Narvast lähevad noored inimesed praegu minema.”
Narva linnapea Tarmo Tammiste ütles hiljem Põhjarannikule antud kommentaaris, et kriitikat konkreetselt linna kohta ta ei kuulnud.
“Ida-Virumaa ja muu hulgas Narva potentsiaalist on räägitud väga palju ning kõik me mõistame, et jutt on eelkõige sellest, et siia tuleksid Vene investorid. Meil on Kadastiku tööstuspargis viis ettevõtet, kuid neid võiks olla kakskümmend viis: välja on ostetud peaaegu kõik krundid, kuid tegevust seal ei alustata, sest poliitiline situatsioon on praegu selline, nagu ta on. Ja kuni mingeid normaliseerumise märke ei ilmne, siis ei muutu midagi, st oma potentsiaali me ära kasutada ei saa.”
Inimesed tööstusparkidest tähtsamad
Narva linnapea meelest peletavad geopoliitilised pinged potentsiaalsed investorid nende regioonist eemale.
“Kuniks välisajakirjanikud käivad siin küsimas “Is Narva next?” (“Kas Narva on järgmine?” − võrdlus Krimmi või Donbassiga − I.S.) − ootuses näha siin kaitsekraave ja kuulipildujaid −, ei panusta oma raha siia mitte ükski sakslane ega prantslane. Jah, siin on soomlased ja rootslased, kuid vaid need, kes tegutsevad siin juba ammu ja kellel pole lihtsalt kasulik siit lahkuda. Ning isegi neil on keeruline veenda oma kaasmaalasi siia tulema,” on Tammiste pessimistlikult meelestatud.
Narva ärikonverentsil samuti osalenud Aquaphori kontserni president Joseph Schmidt rääkis, et suurte investeeringute kavandamisel on tööstuspargi olemasolu tootmise avamise võimalikus asukohas vähetähtis. Schmidti kogemuse põhjal on linna või regiooni valikul peamine võimalus leida seal töötajaid. Just see määras omal ajal ära, miks valiti Sillamäe Eesti esimese Aquaphori tehase asukohaks ja seejärel Narva tööstuspark teise tehase rajamiseks.
“Me paigutame oma ettevõtted sinna, kus on inimesi,” sõnas Aquaphori juht. “Inimtegur on pideva ülemaailmse konkurentsi surve all olevate kõrgtehnoloogiaettevõtete puhul peamine.”