Statistika andmed, mis näitavad, et Ida-Virumaal on Venemaa turistide arv taas tõusuteel, peaksid meid muidugi rõõmustama, sest just Ida-Virumaa turismitööstus ja kaubandus kannatasid kõige rohkem Venemaa majanduskriisi tagajärjel. Ilmselt on sellel mitmeid põhjusi, üks näiteks see, et sissetulekute järsk langus ei lubagi paljudel venelastel pikemat reisi ette võtta. Eesti on aga lähedal ja hindade poolest siiski kohati soodsam kui paljud Lääne-Euroopa riigid.

Aga tõsi on seegi, et kuigi Venemaa turistide vool on tõusuteel, naasevad nad meile vaesemana kui varem. On ju varasemast teada turismiettevõtjate kindel veendumus, et Venemaa klient on üks paremaid, sest kulutab heldelt. Ent kui kulutamiseks on märkimisväärselt vähem raha, sest rubla ostujõud on dramaatiliselt kukkunud, on loogiline, et ka meie turismimajandusse ja kaubandusse jõuab seda vähem.

Enne majanduskriisi läks kõik aina ülesmäge, turismiettevõtjad investeerisid eelkõige idaturistile mõeldes, samal eesmärgil laienesid kaubanduskeskused. Lähiaegadel mingit tuntavat tõusu Venemaa majandusele eksperdid ei ennusta, pole ka meie turismimajandusele sealt taevamannat oodata. Hakkajamad ettevõtjad ongi oma tähelepanu teistele naabritele suunanud. Kuid alahinnata ei tohiks ka siseturisti. Sest elu näitab, et paljudele Eesti inimestele on meie maakond ikka veel üks üsna tundmatu ja avastamata paik.