Priit Rohumaa. VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa kinnitab, et kui riik suurendaks ühe käskkirja muutmisega põlevkivi kaevandamise limiiti, kuluks vaid nädal, mil üks praegu kinni pandud õlivabrikutest taas tööle hakkaks.
Ajal, mil VKG tõmbab dramaatiliselt kulusid kokku ja koondab inimesi, ütlete, et ettevõte on majanduslikult tugev. Milles see tugevus seisneb?
Nii tehniliselt kui rahaliselt oleme märksa tugevamad kui 2008. aasta kriisi ajal. Tookord ei olnud meil mingit rahalist puhvrit. Võime täiesti kindlalt öelda, et suudame kolmanda Petroteri lõpuni ehitada ja käima panna. See on hästi suur asi. Esimese Petroteri puhul sai meil raha otsa keset ehitust, viimased paarkümmend miljonit tuli puudu. Samal ajal oli vaja raha ka kaevanduse rajamiseks.
Kuid peame püksirihma kõvasti pingutama. Ükski kriis ei ole eelmisega sarnane. Mitte millegi põhjal ei saa öelda, et nafta hind käib all ära ja läheb kiiresti üles tagasi. Kui nii läheks, oleksid muidugi kõik õnnelikud. Kui ei lähe, siis tuleb valmis olla niinimetatud tuumatalveks ja me valmistumegi väga pikaks madalseisuks. Midagi ei jää üle: kui seda kohe ise ei tee, siis tuleb keegi teine ettevõtet reorganiseerima.
Praegune olukord naftaturul toob kaasa selle, et raha tuleb majja sisse vähem, kui kõigile on õnne jaoks vaja. Suures pildis puudutab see töötajaid, riiki maksude näol, põlevkivitootjaid, panku ja omanikke. Pankadele suudame mingi hetkeni rahulikult laene tagasi maksta, aga ühest hetkest muutuks reservidest pangalaenude tasumine ebamõistlikuks. Kui tuleb pikem mõõn, siis seisavad kindlasti ees arutelud pankadega.
Küsite pankadelt laenupuhkust?
Jah, ei ole mõtet end ära vägistada, et maksad iga hinna eest laene, aga tapad samas firma ära. Pigem oleks vaja leida kesktee. Praegu ei ole see veel aktuaalne.
Riigile oleme ammu öelnud, et ka 80-90dollarise nafta hinnataseme juures oli riigi poolt maksudena võetav osa suurem, kui piltlikult öeldes laua peale pärast kulude tegemist alles jääb. Praeguse hinnataseme juures tahab riik ikka sama palju saada ja võtab laualt kõik ära.
Samas on läbi aastate kõik kulud läinud uskumatult palju kallimaks.
Tuli säärane järsk nafta hinna kukkumine teile suure üllatusena?
Ei saa öelda, et see ühtäkki tuli. Meie äris on see tavapärane. Me olime selleks rohkem valmis, kui üldsus seda võib-olla uskus. Mäletasime eelmisi kriise veel väga hästi. Väljastpoolt vaadates jäävad aga meelde head ajad ja räägitakse ikka, et teil läheb ju hästi.
Keskkonnaministeerium näiteks lähtus keskkonnatasusid paika pannes sellest, et nafta hind on tasemel 110 eurot.
Peenpõlevkivimäed on teil nii Kohtla-Järvel kui Ojamaa kaevanduse territooriumil nii suured, et sellest jätkuks kõigile Petroteri tehastele kauemaks kui aastaks. Kuivõrd on päevakorral töö peatamine kaevanduses?
Meilt on tihti küsitud, miks me veel kolmanda Petroteri teeme. See ei ole ahnuse investeering, vaid möödapääsmatus. Oma kaevandusest tuleva tüki- ja peenpõlevkivi proportsioon on selline, et kolmas Petroter peab vältimatult olema.
Praegu on tõesti kolm miljonit tonni kivi mäes. Kaevanduse kinnipanekut kui varianti oleme arutanud. Kuid see stsenaarium ei tundu praegu aktuaalsena. Kui paneme kaevandused kinni, siis tuleb sulgeda ka kaks praegu veel töös olevat Kiviteri vabrikut. Praegust hinnataset ja olemasolevaid tulevikutehinguid arvestades tundub praegu, et neid ei pea kinni panema.
Kõik oleneb aga sellest, kui kaua ja millisel tasemel nafta hind peatub. 50 dollarit barreli kohta on üks olukord ja 30 teine. Oleme omavahel naljatanud, et 40 dollarit pool aastat on vähem õudne kui 60 dollarit kolm aastat.
Meil on mõningane rahaline võimekus ja kogutud rasvad, aga sa muudkui sööd ja sööd neid halastamatult. Kui raha otsa saab, siis ei ole enam midagi teha. Seepärast me reageerimegi hästi kiiresti, et sellist olukorda ei tekiks.
On räägitud, et kui VKG kontoris mõnes lühtris elektripirn läbi põleb, siis enne seda ei vahetata, kui üks viimane veel põleb.
Ma ise pole märganud, võib-olla tõesti on nii. Oma kogemusest finantsdirektorina aga tean, et sellist juttu tulebki rääkida. Heal ajal me teeme mõningaid asju ette. Remondime ja hooldame tehaseid näiteks rohkem, kui oleks hädavajalik. Tänu sellele elavad need tehased päris mitu head aastat ka säästurežiimil.
Me tunneme, kui valus on mitmetel meie partneritel, kellega oleme teinud pika aja peale plaane. Aga kõik saavad aru, et see praegune naftaseisak on hull.
Teie töötajatest on ilmselt saanud naftaturu asjatundjad, kes jälgivad pidevalt seal toimuvat, kuna sellest sõltub ka nende saatus.
Meil on tõesti siseveebis selle kohta isegi otselink. See annab selge suunise, kuhu poole asjad parajasti liiguvad. Meilt küsitakse sageli, milline peab nafta hind olema, et hea elu tagasi tuleks.
Kahte praegu seisma pandud Kiviteri õlivabrikut on võimalik veel käivitada?
Nad olid väga heas korras ja üks neist kõige efektiivsem tehas. Kõik tehased on meil konserveeritud heaperemehelikult ja ooterežiimil. Meil käivad riigiga tõsised läbirääkimised meie kaevelimiidi suurendamiseks. Oleme öelnud, et sellest otsusest alates, kui riik annaks välja käskkirja meie kaevemahu suurendamiseks, saaksime sisuliselt nädala jooksul ühe neist tehastest taas käima panna.
Me saaksime ühe tehase jaoks vajaliku koguse tükikivi töö ümberkorraldamisega oma kaevandusest kätte. Aga ilma loata kaevelimiidi ületamine on Eestis kriminaalasi.
Teise vabriku koheseks käivitamiseks oleks vaja vastuvõetavat hinnakokkulepet Eesti Energialt. Meil endal kuluks kaevandamismahu suurendamiseks ligikaudu pool aastat, et soetada juurde vajalikke kaevandamismasinaid. Õnneks on turul praegu madalseis ja tarneajad on lühikesed.
Peaminister Rõivas ütles aastalõpuintervjuus, et riik peab põlevkivitööstusele appi tulema. Milliseid lahendusi lähiajal oodata on?
Hästi positiivne on, et peaminister on seda ise öelnud. Meil on tulnud oma probleeme väga palju selgitada. Meid on igal pool ilusasti ära kuulatud. Poliitikud, ministrid, ametnikud saavad aru, et midagi peaks tõesti tegema. Aga selle kaevanduslimiidi paika pannud käskkirja muutmine on veninud ebamugavalt kaua. Tean, et praegu ollakse tõepoolest hingega asja kallal ja keegi ei soovi olukorra eskaleerumist.