Lüganuse on Ida-Virumaal juba teine omavalitsus, kes ühinemisläbirääkimiste laua tagant nii järsku püsti tõuseb, et laud partneritele tagurpidi kaela sajab. Esimesena tegi sama triki Jõhvi, kui teatas pärast aastasi kõnelusi, et lõpetab kõnelused vabatahtlikuks ühinemiseks Kohtla ja Kohtla-Nõmmega, teades, et siis loobub ka Toila. Jõhvi eiras valitsuskomisjoni hoiatusi, et tuleb sundliitmine ja jäädakse ilma liitumisboonusest.

Erinevalt Jõhvist on Lüganuse algusest peale ühinemiskõneluste laua taga nina vingus istunud. Seetõttu on Lüganuse üks neist viiest Ida-Viru omavalitsusest, kes on haldusreformi seaduse riigikohtusse kaevanud. Muidugi, Lüganust võib ka mõista, sest mõne aasta eest elati juba üks vabatahtlik liitumine Püssi linna ja Maidla vallaga üle. Aga sellegipoolest jääb seaduse kriteeriumi täitmiseks paar tuhat elanikku puudu. Argument on seegi, et Lüganuse rahvas hääletas uue liitumise vastu.

Nüüd on paljudele haldusreformi vastastele uut indu andnud valitsuskoalitsiooni vahetus. Selle juhtpartei Keskerakond on haldusreformi kritiseerinud, kuid valitsus kinnitab, et reformi jätkatakse nii, nagu seadus nõuab.

Ent siiski on uus riigihalduse minister jõudnud öelda, et võib-olla tehakse siin-seal kellelegi mööndusi ja seaduses kehtestatud tingimustele võidakse teise pilguga vaadata. Need on signaalid, mis võivad paljudele olla märgiks: rääkigu riik täna, mida tahab, homme on pukis teine valitsus ja kõik ei pruugi enam plaanitu kohaselt minna.

Praegu on haldusreformi vabatahtliku ühinemise faas jõudnud oma lõppjärku, sest uue aasta alguseks peavad omavalitsused esitama valitsusele ühinemise taotlused. Seetõttu peaks uus valitsus kiiremas korras võtma väga konkreetse seisukoha nii vabatahtliku kui ka eesootavate sundliitmiste küsimuses, vastasel juhul tuleb neid kõneluste laua tagant lahkujaid veelgi ja see saeks riigi autoriteedi oksa.