„Lammutustööd on peaaegu lõppenud ja peagi läheb ehitamiseks,” kinnitab Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv eelmise aasta lõpus alanud Vaba Lava Narva teatrikeskuse ehituse kohta, kirjutab Eesti Päevaleht.
Baltijetsi sõjatehase ruumidesse rajatava teatrikeskuse avalavastus tuuakse välja koostöös projektiteatriga R.A.A.A.M. Avalavastus on Eesti-Vene koostööetendus, mille lavastab Vene dokumentalist Dmitri Jegorov. R.A.A.A.M-i juhi Märt Meosi sõnul räägib etendus Eesti muusikute nõukogudeaegsetest ringreisidest. „Tehtud on üle 40 intervjuu ja räägitud väga paljudega, kes tol ajal tuuritasid ja teevad seda praegugi – Eesti muusikutega, aga ka Vene fännide ja produtsentidega ning isegi nendega, kes omal ajal muusikuid tuuridele lubasid või keelasid, ” loetleb Meos. Lavastuse tööpealkiri on „Transiit” ning see sisaldab videoid, dokumentaalkaadreid ja muidugi muusikat.
„Plaanime korraldada Narvas avamisnädala, kus tutvustame oma tegevusi Narvas – uuslavastus, külalisetendused Eestist ja välismaalt, arutelud, töötoad jne,” sõnab Reidolv.
Tallinna Vaba Lava loodi selleks, et pakkuda väike- ja projektiteatritele pinda lavastuste tegemiseks ning luua kuraatoriprogrammide kaudu uusi kooslusi ja rahvusvahelisi koostöölavastusi. Narva Vaba Lava eesmärk ja programm on veidi teised. „Narvas oleme avatud kõigile kultuurikorraldajatele. Eelkõige teatritele, aga peale projektiteatrite on oodatud kõik Eesti suured teatrid, kellega praegu ka läbirääkimised käivad. Soovime, et Eesti teater jõuaks Narva,” ütleb Reidolv. Vaba Lava püüab leida subtiitrite võimalusi, et kohalikud ei jätaks keelebarjääri tõttu teatrisse tulemata.
Narva Vaba Lava teatripiletid on odavamad kui Tallinna Vaba Lava piletid, aga lavastusi pole Narvas odavam välja tuua kui Tallinnas. See on risk. „Narvas ja Ida-Virumaal on maksevõime madalam kui Tallinnas. Aga odavamad piletid tähendavad tõesti, et eeltöö peab olema hästi tehtud, sest piletitulule palju loota ei saa. Siiski on programme ja rahvusvahelisi fonde, mis aitavad rahastada Narvas lavastuste väljatoomist, ning ma usun, et peagi ka riiklik tugi, mis aitaks riske maandada,” loodab Reidolv.