See, et haldusreformi käigus võib Ida-Virumaa oma territooriumist ja elanikest osa naabritele kaotada, on ammugi olnud selge. Pidas ju väike Sonda valdki maakonna lääneosas ühinemiskõnelusi Lääne-Viru Rägavere vallaga, kuigi praeguseks on asi soiku jäänud.

Lohusuu, kes ütles “ei” liitumisele Iisaku ja selle naabritega, on algusest peale kõige tõenäolisemaks pidanud liikumist praegusele Jõgevamaale, mis ajalooliselt oli tegelikult Tartumaa. Ja see on ka arusaadav, kui Lohusuu inimeste igapäevased asjaajamised on rohkem Mustvee, kui Iisaku või Jõhviga seotud.

Avinurme on omaette pähkel, kellel ilmselt pole suurt soovi kellegagi ühineda, sest eraldatuna ja metsade keskel on siiani hakkama saadud ning keskuses suudetud välja arendada taristu, mis naabritele paljuski silmad ette teeb. Aga ilmselt kellegagi neil siiski ühineda tuleb ja küllap vaatavad avinurmlased ikka rohkem Lääne-Viru naabrite suunas.

Lähima kahe aasta jooksul muutub Ida-Virumaa omavalitsuste kaart ilmselt kardinaalselt ja seepärast on pea kõigis omavalitsustes näha sellealast liikumist. Parem on endale ikka ise kosilane valida, kui pärast riigi pealesunnitud kooseluga harjuda. Kui lõunapiirkonnas on ohjad haaranud Iisaku, siis keskpiirkonnas on aktiivseks muutunud Jõhvi, mille esindajad on juba käinud maad kuulamas Toilas, Illukal ja mujalgi. Aga paljudele elanikele on praegune olukord üsna põnev ja harjumatu. Sest järgmised kohalikud valimised tulevad hoopis teistsugused. Samas kui osa valijaid ei teagi veel, missuguses omavalitsuses nad tulevikus üldse oma hääle annavad.