Uunenud Sillamäe Mere puiestee avatakse detsembris. Ida-Virus investeeritakse lähiaastail turismi ligi 16 miljonit piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks mõeldud eurot. Alanud on maakonna suurim müügikampaania, mis tutvustab nii praegusi kui tulevasi puhkamisvõimalusi.
Kolmapäeval Kreenholmis toimunud Ida-Viru turismiklastri üldkoosolekul anti ülevaade, millises järgus on suurarendused, mis on saanud toetuse piirkondade konkrentsivõime tugevdamise programmist (PKT). Allikast, mille kaudu jagab riik Euroopa regionaalarengu fondi raha.
Kümned kampaaniad
Uute atraktsioonide rajamise kõrval läks ligi 470 000 eurot toetust turismiklastri enda kaks aastat kestvale projektile, mis algas sel sügisel ning keskendub turundusele ja koolitamisele. Klaster koondab praegu 47 maakonna turismiedendajat.
Suurim rahasüst läheb turunduskampaaniatesse. “Tulemas on 45 kampaaniat, neist 25 Eesti ning ülejäänud Soome ja Vene turul,” selgitas Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.
Põhiliseks sihtrühmaks on lastega pered; Eesti turul ka paarid, sõpruskonnad ning kooliekskursioonide ja laagrite korraldajad.
“Lihtsalt öeldes on meie eesmärk saada Eestis esikolmiku maakonnaks, mille hulgast hakkab Eesti pere oma suveplaane pidades valikut tegema. Selleks on vaja, et oleksime kogu aeg pildis ja põnevad, et meil oleksid heal tasemel teenused, et inimesed teaksid seda ja tahaksid siia tulla,” lisas Jalonen.
Koolitustega loodetakse jõuda selleni, et tekiks uusi seiklusi − Ida-Virumaad turundatakse sellest aastast seiklusmaana. Samuti jagatakse koolitustel turundusoskusi, õpetatakse välja giide ning luuakse kvaliteedi hindamise süsteem, et tekiks ühtlane teenindustase.
Projektiga soovitakse teha arengus suur hüpe ja kasvatada maakonna külastatavust kaks korda. Jaloneni kinnitusel saab arenguhüpe toimuda ainult koosmõjus maakonna suurte investeeringuprojektidega.
Esimene pääsuke
Näiteks peaks senisest ligitõmbavamaks muutuma Sillamäe linn, kus on võetud käsile avaliku ruumi arendamine, millest saavad kasu nii kohalikud elanikud kui ka linna külastajad.
Sillamäe linnavalitsus sai raha mõlemast PKT taotlusvoorust. Esimene projekt − Mere puiestee rekonstrueerimine − jõuab juba 8. detsembril lindlilõikamiseni.
Kevadel alanud tööde käigus ehitati uued teed mereni, rajati mänguväljak, heakorrastati tühermaa mere ääres, paigaldati välimööblit, istutati sadu puid ja põõsaid jms.
Sillamäe linnavalitsuse arenguosakonna spetsialist Anton Makarjev ütles, et sooviti rekonstrueerida linna peamine ja kõige ilusam tänav ning lisada sellele funktsioone. “Et ettevõtjad tahaksid seal midagi uut ja põnevat pakkuda ning oleks rohkem inimesi, kes neid teenuseid tarbiks.”
Järgmine projekt liigub mere äärde, hõlmates ala reisiterminalist Mere puiesteeni. Rannapromenaadi ehitamisega on aega 2021. aastani.
“Sillamäel kui tulevases maakonna mereväravas peaks olema valmis infrastruktuur, et meritsi tulevad turistid saaksid ilusti kohale jõuda,” selgitas Makarjev, lisades, et ranna-alale tulevad mitmesugused vaba aja veetmise võimalused alates päikeseloojanguterrassist ja vabaõhulavast ning lõpetades laste ronila ja kõrtsiga.
Järgmine maakonna suurprojekt − Kiviõli seikluskeskuse perepark − loodetakse avada tuleva aasta juunis. Suviste atraktsioonide ehitamine on praegu täies hoos. Keskus täieneb eri vanuses lastele mõeldud mänguväljakute, liikluslinnaku, põnevkivikaevanduse, tuletõrjeakadeemia, suvise lumerõngaraja, ajavõtuga mägiautoraja ja muuga.
Jätkab uus vallavalitsus
Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja projekti tähtajaks on järgmise aasta lõpp.
Kohtla vallavanem Etti Kagarov selgitas, et 2011. aastal suletud vaateplatvorm lammutatakse, sest ekspertiisi hinnangul pole seda võimalik säilitada nii, et see jääks atraktiivne. “Aga olemasolevad keerdtrepid jäävad ja nendest lähevad alla jätkutrepid. Mere äärt pidi hakkab kulgema poolteise kilomeetri pikkune matkarada, kuhu tulevad 22 infotahvlit ja 2 stendi, mille sisu − sõnajalgadest samblikeni − on välja töötatud.”
Kagarovi sõnul on projekt praegu sellises järgus, et hankedokumendid on ette valmistatud ja toetust jagavas ettevõtluse arendamise sihtasutuses kooskõlastamisel. “Edasist tegevust jätkab uus Toila vallavalitsus.”
Järgmiste projektide valmimine on kavandatud 2019. aastasse.
Aidu veespordi- ja vabaajakeskus loodab siiski külastajatele vee peal tegevust pakkuda juba järgmisel suvel. Enne kui valmivad kesksed objektid − kohtunike ja teenindushoone −, mis on praegu eelprojekti staadiumis.
“Plaanis on terve hulk veeatraktsioone, alates läbipaistvatest pallidest, millega saab vees joosta, kuni jettide ja katamaraanideni. Eesmärk on soetada varustust nii palju, et korraga saaks vee peale saata 140-150 inimest,” selgitas Aidu veemaailma arendamisega tegeleva Cumulus Consultingu konsultant Jaan Urb.
Narvas palju teoksil
Eriti pikaajaline arendus on käsil Narva muuseumil − selleks on aega kolm aastat. Mullu suvel alanud projekt avab külastajatele konvendi idatiiva, kuhu tulevad näituse- ja seminariruumid ning galerii. Konvendi sisehoovist saab aga teisaldatava katusega ürituste läbiviimise paik. Projektiga uuendatakse veel Narva muuseumi püsiekspositsiooni ning muudetakse linnus puuetega inimestele ligipääsetavaks.
“20. novembrini on üleval rekonstrueerumis- ja ehitushange,” selgitas Narva muuseumi vastne turundusjuht Tanel Murre asjade käiku. Narva linnuses alanud kaevetööd uue sprinklerisüsteemi paigaldamiseks tekitasid äsja elevust sellega, et nende käigus tulid päevavalgele 19. sajandil ehitatud Püha Aleksander Nevski kiriku ja garnisoni õppehoone vundamendid.
Narva muuseum panustab veel ühte turismiprojekti, olleks üheks partneriks OÜ-le Varesesaar, kes rajab seni kinnisele Kreenholmi territooriumile 2019. aastal tekstiilimaailma. Külastuskeskus tuleb Varesesaarele ajaloolise ketrus- ja kudumisvabriku puuvillaladude kompleksi. Tekstiilimaailm peaks avama põnevalt ja mänguliselt Kreenholmi ajaloo ning tekstiiliga seotud teemasid.
“Tekstiilimaailm on eelprojekti staadiumis. Väga detailseks pole veel läinud, kuna meil on käimas läbirääkimised omafinantseeringu asjus,” selgitas OÜ Varesesaar juht Jaanus Mikk.
Tekstiili avastuskeskus hõlmab 2700 ruutmeetrit. “Kui rääkida kogu Kreenholmi piirkonna arendamisest, siis see on kokku 300 000 ruutmeetrit. Seega on tekstiilimaailm üks väike tilk meres, aga väga oluline, et saada arendus käima,” lisas Mikk.
2019. aasta sügiseks peaks valmima veel üks muuseum − Tulivee −, mis hakkab rääkima keelatud ja ohtliku piirituseveo lugu. Liimala randa rajatavasse Tulivee kompleksi on kavandatud ka vabaõhulava ja statsionaarsete vaatlusseadmetega torn kunagise piirivalvetorni kohale.