Ahti Asmanni sõnul on VKG majandustulemusi parandanud nii nafta hinna tõus kui ka ettevõtte karastumine kriisiaastatel.
MATTI KÄMÄRÄ 

Ida-Virumaa suuremaid ettevõtteid Viru Keemia Grupp püstitas 2017. aastal nii põlevkivi kui ka õli tootmise rekordeid ja jõudis mitme kriisiaasta järel taas jooksvasse kasumisse. 

Kontsern teatas eile, et esialgsetel andmetel oli eelmise aasta tegevustulem taas positiivne ning kasumit teeniti 4,2 miljonit eurot. 8,8 miljonit erakorralist kahjumit tõi aga asjaolu, et kütuste turu sügava madalseisu aastatel müüs VKG osa õlitoodangust tulevikutehingutes madalate hindadega. Nõnda kujunes 2017. aasta puhaskahjumiks 4,6 miljonit eurot.

VKG finantsdirektor Jaanis Sepp tõdes, et kuigi finantstulemused ei ole veel lõplikult auditeeritud, on ettevõtte juhtkond esialgsete tulemustega üldjoontes rahul. “Tootmisnäitajad olid tugevad ja hinnad liikusid meile positiivses suunas. Tugevat tulemust nõrgendasid varem sõlmitud tulevikutehingute negatiivne mõju ja dollari nõrgenemine euro suhtes − aastane langus üle 16 protsendi,” märkis Sepp.

Rekordid nii põlevkivi kui ka õli tootmisel

VKG juhatuse esimees Ahti Asmann sõnas, et jooksvasse plussi jõudmisel mängisid põhirolli nii 21protsendiline nafta hindade tõus aasta jooksul kui ka ettevõtte karastumine kriisi ajal. “Keerulistel aegadel muutuvad tugevamaks nii inimesed kui ka ettevõtted,” tõdes ta.

Asmann tõi esile, et kui kriisieelsetel aastatel laienes Viru Keemia Grupp väga jõuliselt, siis viimastel aastatel on põhjalikumalt süvenetud tootmisprotsessidesse ja otsitud sealt efektiivsuse parandamise võimalusi. “Ega ühte imerohtu saagi nimetada. Oleme suutnud parandada õli kvaliteeti ja tänu sellele teenida selle müügist mõnevõrra rohkem tulu. Oleme näinud vaeva tootmisseadmete töökindluse suurendamisega,” sõnas ta. Üks selle silmapaistvaid näiteid on see, et kõige uuem õlitehas Petroter III töötas täisvõimsusel koguni 331 päeval aastas, mis on omalaadne maailmarekord.

2017. aastal töötasid täisvõimsusel kõik kolm uut Petroteri tehast ja peale kahe konserveeritud seadme ka vanemad Kiviteri vabrikud. Sellest tulenevalt kujunes VKG jaoks rekordiliseks ka aastane õlitoodang − 535 000 tonni. Rekordeid püstitas ka Ojamaa kaevandus, kus toodi aastaga maa seest välja 4,1 miljonit tonni põlevkivi.

Väga palju rohkem ülespoole VKG-l kasvada pole võimalik, sest kasutatakse peaaegu täielikult ära kaeveloa määratud põlevkivikogus, arvestades lisaks ka varasematel aastatel puutumata jäänud koguste tagantjärele kaevandamise võimalust. “Peame seda ressursikogust, mis on riigi poolt meile eraldatud, võimalikult hästi väärindama,” sõnas Asmann.

Üha rohkem automaatikat

Asmanni sõnul ongi ettevõtte tänavused investeeringud suunatud eelkõige tehnoloogia arendamisele eesmärgiga toota samast põlevkivikogusest rohkem õli. “Meil ei ole praegu käsil ühtegi väga suurt projekti, pigem tegeleme paljude väiksemate asjadega, mis peavad suurendama efektiivsust,” ütles ta.

Juhatuse esimees märkis, et üks arengusuund on ka tootmise suurem automatiseerimine ja digiteerimine, mis on möödapääsmatu, arvestades, et palgakulud jätkavad järgnevatel aastatel tõusu. “See on aja märk, et lihtsamaid töid teevad üha rohkem masinad ja protsesse juhib automaatika. Eks inimestele meeldib ka tegelda rohkem keerulisemate ja põnevate asjadega ning saada selle eest suuremat tasu,” sõnas ta.

Viru Keemia Grupp maksis eelmisel aastal riigile makse 35,3 miljonit eurot, mida on veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Keskkonnatasud moodustasid 11,2 miljonit eurot, mis on 46 protsenti rohkem kui 2016. aastal. Põlevkivitööstust tabanud kriisi tagajärgede leevendamiseks vähendas valitsus kaks aastat tagasi keskkonnatasusid, sidudes nende suuruse nafta hinnaga maailmaturul. Et nafta on taas kallinenud, tõusis põlevkivi kaevandamisõiguse keskmine tasumäär 2017. aastal peaaegu kaks korda − 0,275 eurolt tonni eest 0,510 euroni tonni eest.