45 aastat tagasi rajatud Estonia kaevanduses ulatus mullune aastatoodang tänu tootmise automatiseerimisele ja töökorralduse muudatustele kümne miljoni tonnini.
MATTI KÄMÄRÄ 

45aasta pikkuse ajalooga Estonia kaevandus tegi mullu läbi aegade kaevandusrekordi, tootes aastaga 10 miljonit tonni põlevkivi. 

1972. aastal valminud Estonia kaevandus projekteeriti aastase tootmisvõimsusega 5,4 miljonit tonni kaubapõlevkivi. Enam-vähem sellisel tasemel kaevandatigi aastakümneid. Estonia kaevanduse tootmismahtu asuti aga järsult ülespoole vedama viis-kuus aastat tagasi, mil suleti Aidu karjäär ja Viru kaevandus ning Eesti Energia põlevkivi tootmisüksusteks jäid vaid Narva karjäär ja Estonia kaevandus.

Eesti Energia aasta tegu

Eelmisel aastal küündis Estonia toodang esimest korda kümne miljoni tonnini, mis on projekteeritust ligemale kaks korda rohkem.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles eile, et kümne miljoni tonnini jõudmine oli tootmisprotsesside automatiseerimise ja töökorralduse muutmise tulemus. “Teine väga oluline asi on, et saime Estonias kaevandatud põlevkivi omahinna seal väga heaks hoolimata sellest, et mitmed kulud, nagu näiteks palgad ja kütus, on läinud kallimaks. See, kuivõrd madalate kuludega suudame me põlevkivi maa seest välja tuua, on väga-väga oluline meie konkurentsivõime seisukohast,” toonitas ta.

Estonia kaevanduses kümnemiljonilise aastatoodangu saavutamine valiti ka Eesti Energia kontserni 2017. aasta teoks. “See on Eesti Energias küllaltki ihaldusväärne tiitel,” sõnas Sutter, lisades, et  kaevurid on andnud väga suure ja tõhusa osa selleks, et Eesti Energia turupositsioon on praegu tugev.

Koos Narva karjääriga ulatus Enefit Kaevanduste mullune aastatoodang 16 miljoni tonnini. Samas kasutas Eesti Energia mullu  oma elektrijaamades ja õlitehastes 16,3 miljonit tonni põlevkivi. “Ostsime põlevkivi natuke juurde Kiviõli Keemiatööstuselt. Meie põlevkivi kasutus on peaaegu meie kaevelubade piirimail,” märkis Sutter.

Saastekvootide kallinemine tõrjub põlevkivi elektrijaamadest

Kas Eesti Energia vajab põlevkivi samas koguses ka lähiaastatel, sõltub Sutteri sõnul turuväljavaadetest. Eesti Energia on seadnud eesmärgiks viia 2021. aastaks taastuvate kütuste osakaalu 40 protsendini, mis tähendab suure tõenäosusega ka põlevkivienergeetika koomale tõmbumist. Selle kompenseerimiseks on Eesti Energia kavandanud õlitootmise mahu suurendamist, kuid otsust teise uue põlvkonna õlitehase Enefit280 rajamiseks pole siiani tehtud.

Elektriturul on Sutteri sõnul hind küll eelmise aastaga võrreldes pisut paremaks läinud, kuid Narva jaamades toodetava põlevkivielektri konkurentsivõimet on nõrgendanud CO2 kvootide peaaegu kahekordne kallinemine aasta jooksul. Praegu ulatub selle hind ligemale 10 euroni tonni kohta. “See võib  tähendada seda, et me peame osa põlevkivi asendama teiste kütustega. Ma pean eelkõige silmas biomassi, mida me kasutasime juba eelmisel aastal 300 000 tonni, saamata seejuures mingitki dotatsiooni. Suure osa sellest kogusest moodustasid puidujäätmed,” ütles ta.

Alanud aastal hindas Sutter põlevkivi kasutamise väljavaateid  “suhteliselt headeks”. “Eriti õli väljavaade tundub päris positiivne. Seal ei paista praegu küll, et peaks kuskilt õli tootmist piirama. Pigem katsume õlitootmise paremini käima saada ja toota veel rohkem õli,” ütles ta.

Uue õlitehase rajamise otsus võib tulla aasta pärast

Teise Enefit280 rajamise otsus võib Sutteri sõnul sündida järgmise aasta alguses. “Oleme suutnud oma tehnoloogia korralikult ära tõestada ja näidata, et ta toimib. Oleme seda tehnoloogiat ka edasi arendanud. Selleks on pead kokku pannud nii meie oma insenerid kui Tallinna tehnikaülikooli, [Eesti Energia partneriks oleva Saksa tehnoloogiafirma] Outoteci ja Stuttgardi ülikooli inimesed. Nende koostöös tehtud moderniseerimiste tulemusel on paranenud selle õlitehase efektiivsus ja muud majanduslikud näitajad,” tõdes ta.

Sutteri sõnul on tänavu plaanis teha veel mõningaid täiustusi ja parandada õlitehase töökindlust. “Tõenäoliselt uue aasta alguseks võiksime tehnoloogiliselt olla sealmaal, et võiks üsna hea enesekindlusega öelda, et oleme valmis võtma vastutust ja rajama veel tootmisvõimsust Eesti Energias,” ütles ta, lisades, et ka õli hinna lähiaastate prognoosid toetavad uue õlitehase rajamist.

Eesti Energia teatas eile, et teenis 2017. aastal 754 miljoni euro suuruse müügitulu juures 101 miljonit eurot puhaskasumit. Finantsdirektor Andri Avila sõnul on juhatus teinud omanikule ehk Eesti riigile ettepaneku maksta kasumist dividendideks 15,8 miljonit eurot, millele lisandub ligi neli miljonit eurot tulumaksu.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk selgitas, et dividendi maksmisel arvestati, et kontsernil säiliks investeerimisvõimekus ning teisalt, et võlakohustused täidetud saaksid ja laenulepingutes fikseeritud finantssuhtarvud lubatu piiresse jääksid.

Oma tegevusega tõi Eesti Energia Avila sõnul mullu riigikassasse maksudena 199 miljonit eurot.