Kadri Simson. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson usub, et Ida-Viru programmi kavandatud toetused ettevõtjatele aitavad lähiaastatel luua märkimisväärselt palju uusi töökohti.
Teie kunagine eelkäija majandusministri ametis Juhan Parts rääkis 2009. aastal, et riigi poolt Ida-Virumaale rajatavatele tööstusaladele tuleb kümne aastaga 4400 töökohta. Nüüdseks on kaheksa aastat kulunud, aga sellest eesmärgist on täitunud ehk vaid kümme protsenti. Miks need töökohad pole tulnud soovitud kiirusega?
See asi iseenesest ei lähegi kiiresti. Juhan Parts arvas ilmselt, et kui ta ehitab valmis infrastruktuuri, tulevad ettevõtjad ise siia. Ettevõtjatele tuleb anda toetust. Seetõttu väikese ja keskmise ettevõtja toetus Ida-Virumaa programmi tulebki.
Milline see toetus peaks olema, et sellega kaasneks loodetud tulemus: uus ettevõte ja töökohad Ida-Virumaal?
Alustajatele on ilmselt käivitamiskulud päris suured, muu hulgas infrastuktuuriga ühinemine. Teine küsimus on hea tööjõu piisavus. See peaks olema Ida-Virumaal tagatud. Aga ümberõpet ja noorte spetsialistide tulekut püütakse toetada stipendiumidega.
Ida-Viru tööstusalade arendamine on pidurdunud ja kümned plaanid ootavad paremat aega nii-öelda portfellis Venemaa ja Euroopa Liidu jahenenud suhetega, mis võivad jääda sellisteks veel pikaks ajaks. See puudutab nii tootmisettevõtteid kui ka logistikat. Mida nii kaua, kuni suhted peaksid hakkama sulama, oleks mõistlik teha?
Ida-Virumaal on väga palju kasutamata võimalusi. Üks kõva võimalus on, et siis on jätkuvalt hästi tööjõuga. Me saame pakkuda, et tööjõud oleks mobiilsem. Ma tean, et Ida-Virumaal on ühistranspordi kasutajaid rohkem kui teistes maakondades. Järgmise aasta 1. juulist teeme maakonnaliinid tasuta ühistranspordiks, mis muudab töörände suuremate keskuste vahel senisest palju soodsamaks.
Üks oluline piirkonna elukeskkonna mõõdupuu on kinnisvara hind. Kuidas te hindate seda, et korteri ruutmeetri hind Lasnamäel ja Kohtla-Järvel erineb juba ligemale 20 korda?
See tuleneb sellest, et Lasnamäe on kasvava ja Kohtla-Järve kahaneva rahvaarvuga.
20kordne erinevus on väikese Eesti kohta ikkagi üüratult ebaloomulik vahe ja pole mingitki märki, et see muutuks. Kas peakski laskma neil kääridel veelgi rohkem suureneda või on vaja arenguerinevusi siiski veidigi tasandada?
Kinnisvara hinda saab pöörata ainult siis, kui linna elanike arvu kahanemist õnnestub peatada, kui tuleb töökohti ja noored hakkavad oma esimest kodu looma Kohtla-Järvele, mitte ei koli Lasnamäele üürikorterisse. Selle nimel tulebki töökohti luua.
Sellest on rääkinud aastakümneid paljud poliitikud, aga muutusi pole.
Tööstusparkidele tulebki seetõttu hing sisse puhuda.
Mille pärast peaksid inimesed ääremaadele jääma, kui juhtivad erakonnad teevad ise kõik selleks, et piirkondlik ebavõrdsus aina kasvaks? Tallinnas on aastaid ühistransport tasuta olnud. Kohtla-Järvel ja Jõhvi linnaliinidel peab pileti ostma. Tallinna lasteaedades käivate laste vanemad ei pea alates sellest sügisest toiduraha maksma, mujal peab. Iga järgmine poliitiline otsus ainult süvendab ebavõrdsust.
Vastupidi.
Kuidas vastupidi, tahate öelda, et Jõhvis ei pea lasteaedade toiduraha maksma, hoopis Tallinnas peab?
Senimaani oli tõesti nii, et paljud omavalitsused kannatasid oma tulubaasi vähendamise pärast. Neil oli vähem võimalusi pakkuda seda, mida pealinn alati pakkuda saab. Nüüd oleme linnadele ja valdadele järgmisest aastast varasema tulubaasi tagasi andnud. See tähendab, et kõik Ida-Viru omavalitsused saavad teha nii mõndagi, mida nad seni teha pole saanud.
Kuigi nad peaksid ju teadma, et see raha tuleb, pole valimiskampaanias eriti kuulda olnud, et keegi lubaks tasuta linna ühistransporti või laste toitlustamist kohalikust eelarvest.
Ma arvan, et kui maakondlik ühistransport on tasuta, hakkavad linnad nägema, et sama on mõttekas ka linnas teha. Sinnapoole see liigub, ma arvan. Muidu passiivsed inimesed muutuvad paremini kättesaadava liikumisvõimalusega aktiivsemaks ja see paneb majanduse kasvama. Sellest plussist peaksid kõik omavalitsused aru saama.
Kas ei või juhtuda nii, et parema liikumisvõimaluse korral hakkab veelgi rohkem inimesi tööl käima pealinnas ja seejärel kolivad ka pered sinna ning nii tühjenevad ääremaad veelgi kiiremini?
Ettevõtjad toovad oma tootmise sinna, kus on hea taristu, hea tööjõud ja tegevust soodustav partner omavalitsuse näol. Selle nimel tuleb pingutada. Omavalitsusi, kuhu ikkagi uusi investeeringuid tuleb, on ette näidata ka mujal kui Tallinnas ja Harjumaa kuldses ringis. Ma arvan, et Ida-Virumaa võiks tänu asukohale ja sadamale saada lähiaegadel mitte tupikuks, vaid maakonnaks, kust on võimalik saada ka teistele turgudele ligi.
Kui asendi, taristu ja tööjõuga on Ida-Virumaal kõik hästi, siis tuleb välja, et ettevõtluse arendamisel on kehva tööd teinud Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve omavalitsus? Kas heidate kivi nende kapsaaeda?
Ei. Ma tegelikult arvan, et Ida-Virumaa on kannatanud selle pärast, et eelmised valitsused on suhtunud Ida-Virumaasse halvasti või hoolimatult, sest siinsed linnajuhid olid samas erakonnas, kus riigis oli opositsioon. See muutus ei tule üle öö, aga see muutus on juba silmaga nähtav. See, milliseid otsuseid tehes vaadatakse Ida-Virumaa poole ega unustata teda ära. Kuidas leitakse lisarahastusi märkimisväärsetes summades. Nelja aasta jooksul ikkagi 190 miljonit. Ma ei saa seda öelda, käsi piiblil, aga ma arvan, et teist sellist maakonda ei pruugigi olla.
Mida oleks oluline teha, et see soodne aeg, kus nii riigis kui Ida-Viru suuremates omavalitsustes on võimul sama erakond, ei läheks raisku, vaid annaks tõepoolest sellele piirkonnale tugeva arenguhüppe?
Tuleks kõiki investoreid tervitada, teha neile bürokraatlik asjaajamine võimalikult ladusaks ja anda noortele inimestele lootust, et ka Ida-Virumaal on võimalik saada töö eest väärilist tasu.