Viis aastat väldanud Kohtla-Järve poolkoksimägede sulgemine läks maksma 36,8 miljonit eurot.

Hiigelprojekti üllas eesmärk oli lisaks mägedest põhjavette imbuva mürgise sademevee peatamisele ka neist lähtuvat õhureostust pidurdada.

Sulgemisjärgsed aastad näitavad, et õhu pool on vaat et varasemast hullemaks muutunud: natukenegi tugevam tuul keerutab alasti mägedelt õhku ja linlaste elukeskkonda tihket haisvat tolmu. Varem takistas tuule ligipääsu pinnasele mägedele aastakümnetega tekkinud haljastus, mis sulgemistööde käigus suuresti hävitati.

Sulgemistööde eel lubati, et mäed kaetakse vettpidava katte ja kasvupinnasega ning haljastatakse. Hüdrokülvi ju tehtigi, paraku ei tahtnud see värske poolkoksiga kaetud mägedel kuidagi kasvama hakata. Ei taha tänini; pisut rohelust on vaid selles osas, kus puid istutati ja istutusaukudesse veetud mulda kõrvale maha pudenes.

Mägede sulgemist keskkonnaministeeriumi poolt eest vedanud Raimo Jaaksoo ütles mõni nädal tagasi, et  nüüdseks on mägede pealmine kiht juba vajunud ja stabiliseerunud ning tolmu sealt enam eriti tulla ei tohiks.

Reedesed tolmupilved tõestasid vastupidist.

Jaaksoo ütles veel, et mägede roheliseks muutumisel panustatakse nüüd hoopis looduslikule rohestumisele, mis võtab aastaid ja aastaid aega. Ehk siis puhtamast õhust ei maksa selle projekti puhul enam rääkida.

Isegi kui VKG oma poolkoksiprügilat rohkem niisutama hakkab, et kaota see tolmuprobleemi. Mägedesse maetud kümned miljonid eurod tuletavad end veel kaua tolmates meelde.