Ida-Virumaa ajalehe nimeks sai 25 aastat tagasi enne jõule Põhjarannik.

Sellest ajast alates on lugejate ette jõudnud 6185 lehenumbrit. Kui need lehed ühe kaupa üksteise peale laduda, kerkiks rohkem kui kolme meetri kõrgune torn, mille sisuks on talletatud Ida-Virumaa viimase veerandsajandi ajalugu.

Imepisike tagasivaade möödunud 25 aastale on tänases Põhjarannikus, kuhu oleme noppinud väikseid uudiseid, mis on ilmunud eri aastatel jõulude eel. Need killud peegeldavad eri aegadel päevakorral olnud teemasid. Pisut põhjalikumalt saab lähiminevikku süüvida äsja ilmunud 556-leheküljelises eestikeelses raamatus “Ida-Viru küsimus”, kuhu on koondatud rohkem kui sada intervjuud maakonnaga seotud tuntud inimestega. See on lühike omanäoline kokkuvõte maakonna kujunemisloost viimase veerandsajandi jooksul.

25 aasta jooksul on Ida-Virumaal olnud paremaid ja halvemaid aegu. Põhjarannik on püüdnud toimuvat kajastada nii ausalt, põhjalikult ja objektiivselt kui võimalik. Uudiste edastamise kõrval oleme olnud ka avatud tribüün, kus arutletakse ja vaieldakse maakonna käekäigu jaoks tähtsate küsimuste üle.

Meediapilt on praegu oluliselt kirjum kui 25 aastat tagasi, kuid tohutute uute valikuvõimaluste juures on Põhjarannik jäänud ikkagi põhiliseks Ida-Virumaa elu kajastajaks.

See on meie ainulaadne tugev külg, mis on võimaldanud meil kõikvõimalikele muutustele vaatamata püsida. Oleme tänulikud Ida-Virumaa inimestele selle eest, et nad on jätkuvalt meie tellijad ja püsilugejad. Tähelepanuväärne on seegi, et meie venekeelne väljaanne Severnoje Poberežje on ainus vene keeles ilmuv päevaleht Eestis.

Ida-Viru elu on mitmekesine ja põnev. Anname endast parima, et üha kasvavas inforägastikus oleksid meie lugejad kursis kõige olulisemaga, mis kodukandis toimub.