Kui praegu peavad paljud omavalitsused ühinemiskõnelusi, siis nende käigus on eesmärgiks jõuda ühinemislepingu koostamise ja allkirjastamiseni. Paraku tekib nende lepingute puhul oht, et need kaotavad läbirääkimiste käigus üha rohkem konkreetsust ja lihvitakse nii deklaratiivseks kui võimalik, nii et tegelikult ei saa ühinevate omavalitsuste elanikud sealt kuigivõrd infot selle kohta, missugused teenused tema kodukoha lähedale jäävad ja missugused mitte.

Kui vaadata praeguseks Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila vahel ettevalmistatud leppe kava, siis on sellesse üsna vähe konkreetsust pandud. Saame teada, et uue omavalitsuse nimeks saab olema Jõhvi vald keskusega Jõhvi linnas ning volikogu tuleb 23-liikmeline ja hakkab olema üks valimisringkond. Need on kõige konkreetsemad asjad.

Räägitakse teenuskeskustest, mis hakkavad tööle endistes vallakeskustes, ja seal “osutatakse neid teenuseid, mida on otstarbekas osutada elanikule ruumiliselt lähedal”. Hariduses lubatakse tagada kvaliteetne ja kodulähedane põhiharidus ning huviharidus ja -tegevus. Aga kui lähedal kodule, seda ei öelda. Ka majanduse kohta pole midagi konkreetset öeldud. Spordi ja kultuuri valdkonnas on kõige konkreetsemad lubadused säilitada olemasolevad spordi- ja kultuuriobjektid.

Arusaadav, et ühineva omavalitsuse tulevikku ongi keeruline väga detailselt planeerida. Aga sellise sõnavahuga, kus kasutatakse termineid “arendada”, “toetada”, “parendada”, “tugevdada”, “panustada”, “suurendada” jne, pole mõtet kah žongleerida, sest need ei maksa midagi.