Kärolin Kruut: “Oluline on ka iseendale otsa vaadata, leida see hetk ja hinnata oma tegemisi, õppida vigadest ning proovida neid järgnevatel kordadel mitte korrata, seades samal ajal üha uusi eesmärke, mida saavutada.” Suure Alutaguse valla tekkega laieneb ka Mäetaguse huvikeskuse 25aastase juhi Kärolin Kruudi tööpõld − pealegi koondati aasta algusest huvikeskuse alla lisaks kultuurikorraldamisele ka valla raamatukogude ning sporditegevuse koordineerimine. Uurime, kellega on tegu, kust ammutab ta kogemusi ja jõudu ning millised on tulevikuplaanid.
Pagari neiu Kärolin Kruut alustas õpinguid Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias 2011. aastal.
Nagu hunt Kriimsilm
Eriala valik − kultuurikorraldus − kujunes tema sõnul alles gümnaasiumi viimase aasta lõpus. “Sellegipoolest teadsin kohe, kui olin internetist mitmesuguste erialade kohta lugenud, et pean ühe variandina kindlasti ka Viljandisse proovima. Teiseks valikuks oli mul Tartu ülikoolis matemaatika, kuhu samuti sisse sain, kuid otsustasin siiski oma sisetunnet järgides lõpuks kultuuriakadeemia kasuks,” ütleb ta.
Mäetaguse huvikeskuse kunstilise juhina asus Kärolin tööle juba ülikooli viimasel aastal ning alates 2016. aasta augustist töötab ta huvikeskuse juhatajana. Ta leiab, et Viljandi kultuuriakadeemia on ühele loovinimesele arenemiseks suurepärane koht. Tänu mitmesugustele erialadele − tantsukunst, näitekunst, visuaaltehnoloogia, muusika ja rahvusliku käsitöö osakonna erialad − oli tal õpingute ajal võimalus osa saada erinäolistest kultuurisündmustest ning tutvuda eri projektide raames äärmiselt huvitavate inimestega.
“Akadeemia puhul on suureks väärtuseks ka see, et suur osa õppest on rakenduslik, mis tähendab, et paljudes ainetes on võimalik mõelda välja reaalseid asju ning neid siis päris elus ellu viia. Oluliseks pean ka ettevõtlusõpet, mis kaasnes kultuurikorralduse õpingutega. Usun, et igal inimesel võiks olla elus kas või põhiteadmised ettevõtlusest, et hästi hakkama saada,” räägib Kärolin.
Naine leiab, et kultuuritöötajale annavad tiivad toetav kogukond ning särasilmsed inimesed. “Kuni jätkub inimesi, kes hoolivad oma paikkonna traditsioonidest ning löövad aktiivselt ja rõõmuga kaasa kultuurikeskuse tegemistes, on kultuurijuhil lust töötada. Arvan, et kultuuritöötaja peab olema nagu hunt Kriimsilm. Ta peab olema suuteline orienteeruma majandus- ja personalijuhtimise küsimustes, oskuslikult pidama läbirääkimisi, astuma oma mõtetes kogu aeg teistest paar sammu ees, ent mitte ära unustama traditsioone. Kultuuritöötajas peab olema südikust, järjepidevust, kaasamisvõimet, head suhtlemisoskust, ettenägelikkust ja loomulikult head organiseerimisvõimet,” leiab noor kultuurijuht.
Eriti südamelähedane muusika
Naine leiab, et Eesti on täis tublisid kultuurijuhte, kellelt igaühelt on palju õppida ning eeskujuks võtta. “Olen väga tänulik, et mul oli võimalus poolteist aastat koos eelmise kultuurijuhi Mare Taariga Mäetaguse rahvamajas töötada. Mare oli mulle igas mõttes eeskujuks oma särava isiksuse, pealehakkamise ja korraldusoskuste poolest.”
Alates käesoleva aasta algusest koondati Mäetaguse huvikeskuse alla lisaks kultuurikorraldamisele ka Mäetaguse valla raamatukogude ning sporditegevuse koordineerimine. Kärolin ütleb, et on püüdnud tänavu teha tõhusamat koostööd, et tegutseda ühtsema meeskonnana. Järgnevatel aastatel üritatakse hoida sama kurssi. Naine tunnistab, et suure Alutaguse valla tekkimise tõttu tuleb sündmuste planeerimisel kindlasti arvestada rohkem kogu piirkonnaga.
Küsimusele isikliku energiaressursi kohta vastab Kärolin, et jõudu ammutab ta kindlasti muusikaga tegelemisest ja peale selle on ta tegelnud juba kolm aastat joogaga, et elus tasakaalu leida.
Põhjaranniku arhiivist leiab Kärolini nime juba 2006. aastast − seoses konkursiga “Viru lauluke”, kus tollal 14aastane neiu osales. 2011 pälvis ta “Ettevõtliku kooli” kõige tegijama noore tiitli ning samal aastal võitis tema ansambel Bläckaut Ida-Virumaa noortebändide konkursi ja pälvis ka publikupreemia.
“Muusika ei ole ka praeguseks minu elust kusagile kadunud. Armastan muusikat ning seetõttu olen laulnud koorides, esindanud kahel korral Ida-Virumaad “Laulukarussellil”, õppinud muusikakoolis klassikalist kitarri ja klaverit, teinud gümnaasiumi ajal rokkbändi ning musitseerinud teiste kollektiividega, kellega oleme käinud jõulutuuril ja andnud kontserte. Praegu laulan vokaalansamblis Bliss. Naudin väga, et vokaalansambliga saame laulda mitmekülgset repertuaari ning popmuusikat huvitavates seadetes mitmehäälselt nii eesti, inglise kui ka vene keeles,” räägib Kärolin.
Lootus noortel
Kuidas on tagasisidega kultuurijuhi töös? Kärolini meelest saab kõige vahetuma tagasiside osalejatelt kohe pärast üritust ning samuti on oluline meeskonnaga koosolekul ühine kokkuvõtete tegemine. “Oluline on ka iseendale otsa vaadata, leida see hetk ja hinnata oma tegemisi, õppida vigadest ning proovida neid järgnevatel kordadel mitte korrata, seades samal ajal üha uusi eesmärke, mida saavutada.”
Olnud meeldejäävatest ettevõtmistest toob kultuurijuht esile muusikapäeva “Mäetaguse muusikalaegas”, millest võtsid osa nii suured kui väikesed muusikahuvilised. Muusikapäev plaanitakse taas korraldada juba tuleva aasta kevadel. Kärolin loodab, et uueks traditsiooniks kujuneb ka Virve Osila luulepäev, mis toimus tänavu esimest korda.
Väga sündmusterohkelt möödus Mäetaguse valla 25. aastapäeva tähistamine, mille raames toimusid vallas terve nädala jooksul mitmesugused põnevad tegevused. Igal koolivaheajal on pakutud noortele üritusi, mis on olnud väga aktiivse osavõtuga ning ka korraldajatele põnevad teha.
“Usun, et noortelt noortele on siinkohal üks võtmesõna ning tänu sellele on olnud noori ka lihtsam kaasata. Põnev on olnud korraldada ka traditsioonilisi üritusi, nagu Mäetaguse mõisapäev, moosifestival, ning maakondlikke sündmusi, nagu rahvamuusika- ja segarahvatantsupäev ning noortebändide konkurss,” räägib Kärolin.
Ta usub, et ürituste korraldamise edu võti on hea meeskond, kellele võib kindel olla, ning oluline on ka uudsuse faktor ja võime leida üles need teemad, mis inimestele korda lähevad ning neid puudutavad.