Riho Terras. 

Sel nädalal Narva malevkonna uue majaga tutvunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras lubab, et kaitsevägi läheb narvalastele lähemale ning hakkab ennast neile tutvustama nende oma keeles ja meeles, lootuses, et piirilinlased hakkavad Eesti riigikaitsesse panustama senisest rohkem. 

Külastasite täna mitmeid riigikaitselisi objekte. Milline sõnum teil neile oli?

Tutvusin täna kaitseliidu Narva malevkonna uue hoonega ning kohtusin maleva ja malevkonna juhtidega. Arutasime, kuidas suure Narva linna elanike seast senisest rohkem inimesi kaitseliitu saada, aga ka seda, kuidas nii kaitseliitu kui kaitseväge Narva inimestele rohkem omaks teha.

Selleks, et paremini omaks saada, tuleb kaitseväge tutvustada ja minna inimestele lähemale. Nii määrasime alates oktoobrist sinna kompaniiülemaks uue instruktori, kapten Aleksandr Lupanovi, kes praegu teenib kaitseväes suurtükipataljonis. Ta on Narvast pärit poiss, kes hakkab narvalastega rääkima nende oma keeles ja meeles just eesmärgiga kaitsejõude inimestele senisest paremini tutvustada. Tutvustamine on oluline, sest neid asju, mida ei tunta, kardetakse, aga kui teatakse, siis enam ei kardeta.

Peale selle külastasin täna veel vanglaametit ja kohtusin vanglate asekantsleri Priit Kamaga, et arutada võimalikke koostöökohti laiapõhjalise riigikaitse raames. See oli väga huvitav ja valgustav kohtumine, kus me rääkisime, kuidas saaksime väljaõppeliselt üksteist toetada ja kriisiolukordades üksteise ressursse kasutada.

Käisite ka Viru jalaväepataljonis. Kas siit kandist pärit mehena oli teil neile eriti häid uudiseid? 

Viru pataljoniga on kõik väga hästi. Siia on investeeritud, see näeb uhke välja. Tore, et ka liitlased siia vahel ära eksivad.

Võrreldes selle ajaga, kui ma 1992. aasta maikuus pataljoni Vene vägedelt üle võtsin ja siin esimene ülem olin, on olukord siin teine. Samas palju on küll muutunud, aga palju, sealhulgas mõned näod, on jäänud samaks.

Liitlaste peamine peatuskoht on Tapa. Palju nad Viru pataljoni jõuavad ja millises osas see siinset väljaõpet muudab?  

Väljaõpe hakkab rohkem muutuma siis, kui Eestisse tuleb Briti pataljon. Seni on Viru jalaväepataljonis käinud lühemaid väljaõppetsükleid tegemas poolakad ja praegu on siin sakslased. Aga kindlasti on neid tulijaid tulevikus veel ja pataljon peab olema valmis koos liitlastega õppusi läbi viima ka tulevikus.

Liitlaste kohalolek Eestis on iseenesestmõistetav ja täiesti tavapärane igal pool. Nii on ameeriklased Inglismaal, prantslased Saksamaal ja vastupidi.

Jõhvis on väljaõppeks väga head tingimused. Poolakad, kelle peatuskoht oli just Viru jalaväepataljon, andsid väga head tagasisidet ja olid väga rahul, kiites Jõhvi külalislahkust.

Viru jalaväepataljoni on tehtud palju investeeringuid. Tuleb neid lisaks? 

Viimastel aastatel on siin palju tehtud: uus kasarm, söökla, spordihall, lasketiir, käib tehnikahalli ehitus. Tulemas on veel vana kasarmuhoone remont ja pärast seda ilmselt siin mõnda aega midagi ei tehta, sest tingimused on väga head.

Samuti on investeeritud raha Sirgala harjutusväljakusse ja seda tehakse ka tulevikus.