Künnivaresed olid tänavu juba varakult platsis. Juba teist kevadet jõuavad rändlindudest varasemad saabujad Eestisse paar nädalat varem kui talve nägu talvede järel.
“Praegu on olukord enam-vähem samasugune kui aasta tagasi: lõokesed tulid veebruari lõpus ja ka künnivaresed näitasid ennast varakult. Kohal on eelkõige lähirändurid, need, kes Euroopas talvituvad. Kaugrändurid, kes sügisel Aafrikasse lendavad, pääsukesed näiteks, tulevad ikka tavapärasel ajal, aprilli lõpus või mais,” rääkis Marus Pensa Ida-Viru linnuklubist.
Üks hiireviu, tänavune aasta lind, ei läinudki Pensa sõnul sügisel siit minema, tegutses talv läbi Kukruse kandis.
“Üha rohkem lähikonnas talvituvaid rändlinde ei lähegi enam talveks siit ära. Rändamine on nendele seotud suurte kuludega ja nii nad teevadki oma valiku: kas riskida siia jääda või teha energeetilisi kulutusi rändele, mis on − eriti väiksemate lindude puhul − seotud samuti väga suurte riskidega. Neil hindab sisemine kalkulaator kogu aeg šansse: kui sügisel on näha, et toitu jätkub ning pikalt püsib soe ja lumetu, on kasulikum siia jääda. Sellega on muidugi oht, et sügis ja talve algus võivad küll soojad olla, aga siis keerab talve teise poole äkki väga talviseks ja linnud pole siis enam rändekõlblikud, neil pole piisavalt energiat. Minema võivad nad isegi hakata, aga jõud raugeb ja kohale nad ei jõua.”
Külmalained on ohtlikud
Ohtlikuks võib lindudele saada ka liiga varajane kevad ja seega tavapärasest varem rändelt tagasijõudmine. Kui ilm aprillis külmaks tagasi pöörab ja paksem lumi maha tuleb, lendavad mõnedki rändajad natuke lõuna poole tagasi.
Eelolevaks nädalavahetuseks ja sealt edasi pikemaltki just sellist järsku ilmapööret ennustataksegi: kuni kümme miinuskraadi ja lumesadu.
“Siis tuleb inimestel linde jälle toitma hakata; pakutav lisatoit on neile sellisel raskel ajal väga oluline,” paneb Pensa südamele.
Lindude varajane saabumine on sõna otseses mõttes võidujooks, et kasutada ära eelised parema pesitsuspaiga saamiseks ja rohkemate poegade üleskasvatamiseks.
“Esimestel saabujatel on need eelised küll, aga samas on see ka riski peale minek,” meenutas Pensa mullust varajast kevadet, mis lõppes aga juuni alguse külmalainega ja tähendas üksiti putukate arvu vähenemist. Koorepragudest võis putukaid küll leida, ent näiteks pääsukesed, kes putukaid ainult õhust püüavad, läksidki lõuna poole tagasi ja jätsid pesitsuse vahele.
“Mai lõpuks oli räästa- ja kaldapääsukeste arv päris väike,” nentis ta.
Soojade talvede mõju
Kurgi − nii sookurgi kui valge-toonekurgi − on Eestis juba nähtud, Ida-Virumaal vist veel mitte. Vähemalt pole vaatluste andmebaasis nende kohta siitkandist ühtegi märget.
Ka haned on Eestis juba kohal. Kauaks need põllumeeste nuhtlused siia jäävad, oleneb ilmaoludest põhja pool, kuhu nad siit edasi pesitsema lähevad. Mida külme ja lumisem seal on, seda pikemalt haned meile ootele jäävad.
Margus Pensa ütles, et kuigi mulluse kevadega on tänavune sarnane, siis keskmisega võrreldes on rändlinnud ikka varem kohale jõudnud küll.
“Eks soojad talved avaldavad mõju. Aga pole tõenäoline, et linnud sellega ära harjuvad ja tulevad varem või jäävadki siia talvituma ka siis, kui karm talv tulekul on.”