Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 687
Saada vihje
Puhkus purjede all (0)
Evelin, Indrek ja Rein-Martin Albin Vega pardal Narva sadamas.
ILJA SMIRNOV 

Eelmisel nädalal seilas Ida-Viru vetes purjekas Albin Vega, pardal ajakirjanik ja haridusaktivist Evelin Tamm, Eestis DJna tuntud Indrek Parts, 2,5aastane Rein-Martin ning kass Kiisu. Oma praegusest kodust Stockholmi lähistelt Euroopa Liidu idapiirile purjetanud pere soovitab merepuhkust soojalt teistelegi.

Esialgne plaan on kohtuda Rootsi eestlaste perega Toila sadamas, aga hoogsa külgtuulega põrutavad nad Purtsest otse Narva, kuhu jäävad mitmeks päevaks ankrusse. Seega vestlesime eelmise kolmapäeva õhtul Narva sadamas. Selleks ajaks on neljaliikmeline meeskond olnud teel kaks ja pool nädalat.

Teie jahi peal on väga eriline reisiseltskond. Pole just tavaline, et madruseks on allameetrimees ja kuuajalise merereisi teeb kaasa neljajalgne lemmik.

Evelin: Rein-Martin on üllatavalt hästi vastu pidanud. Samas pole see tema esimene merereis. Ta oli minu kõhus, kui me esimest korda Eestisse purjetasime − sõitsime sama trassi, ainult mitte nii kaugele, kuni Vergini. Ja kui Rein-Martin oli kuuekuune, olime kuu aega merel.

Kiisu on merel rahulik, aga sadamasse jõudes tahab välja minna ja hiiri püüda.

Järelikult oskab lugu pidada kohalikust toidust…

Indrek: Eismal oli kõige lahedam see, kui ta tuli küla pealt jahti ja lesis välja sirutatult lambanahal. Siis ta võis küll mõelda umbes nii: “Küll see meremehe elu on hea! Igas sadamas uued hiired ja linnud…”

Kiisu sattus meie perre juhuslikult, kui oli pooleaastane. Kuna teadsime, et tahame igal suvel purjetamas käia, siis pidi temast tulema merekass. Väga hästi kohanes. Esimesel päeval sai kohe tormi.

Evelin: Näugus, ei saanud aru, kus ta on ja mida tegema peab. Selle koha leidis ta kolmandal päeval (Kiisu lemmikkoht on kajuti katusel − toim.). Kui oleme merel, siis ta istub alati seal. Ja kui on olnud pikem ülesõit, näiteks oleme öö otsa teel olnud ja mina olen Rein-Martiniga magama läinud, siis kass on alati Indrekuga lõpuni valvanud.

Intervjuu ajal kipub Kiisu taas rändama ja saab endale päästevesti selga. Narvas ei taheta teda väga maale lasta, sest sadamas on märgatud kohalikku kõutsi, kes võib kleenukesele turistile tuupi teha.

Indrek: Vest on hea selleks, et paralüseerib kassi.

Evelin: Tegelikult ikka selleks, et kui ta üle parda kukub, saame ta kätte.

Indrek: Aga seninine kogemus näitab, et ta ei kuku vette. Küll aga tuleb talle sadamas vest selga panna, sest siis jääb tema aktiivsus poole väiksemaks − halvab mentaalselt. Füüsiliselt tundub ka kohmakas. Vahel ta solvub selle vesti peale ja jalutusrihmaga käimine on talle ka kõva alandus.

Evelin: Enne väljasõitu tellis Indrek kassile digitaalse GPS-saatja, aga see lakkas töötamast, kui Rootsist välja läksime. Peame Eesti kaardi siia sisse ostma.

Kohtume mõne päeva pärast uuesti Toilas, kus selgub, et GPS oleks vägagi ära kulunud − Kiisu läheb kaduma. Õnneks leitakse hulkur järgmisel päeval üles ja merereis saab jätkuda täies koosseisus.

Kuidas on purjekal tööd jaotatud?

Evelin: Indrek vastutab tehnilise poole eest.

Indrek: Mina olen ainus paberitega meremees. Raadioeksami oleme mõlemad teinud, aga mul on lisaks amatöörlaevajuhi tunnistus − võin juhtida kuni 24meetrist laeva. Praegune alus on 8,25 meetrit pikk. Järgmine laev ootab meid juba Rootsis − see on suurem, kahemastiline ja üle kümne meetrine mootorpurjekas. Sellega võib minna aastasele Vahemere reisile.

Evelin: Nüüd, kui oleme nii palju siin kandis purjetanud, tahaks kangesti nina välja pista.

Indrek: Samas on ka siin kandis avastamist veel küll: Läti, Leedu, Poola, Taani. Rootsi läänerannik on sõitmata.

Arvestades, kui tihe on väikelaevaliiklus Rootsis ja Soomes, avaneb Eestis vist ebaharilik vaatepilt − väikesadamad on tühjavõitu. 

Evelin: Eismal ja Purtses olime ainukesed külalisjahid − kohalikke ikka oli. Purtses olime esimene Rootsi jaht.

Indrek: Narvas on peale meie veel kaks jahti. Sadamakapten käiski võtmeid juurde tegemas, sest nii palju külalisi pole varem olnud.

Evelin: Meie praegune purjekas on selle poolest hea, et ta ei ole nii suur ja me saame Eestis igal pool sisse.

Indrek: Süvis on 1,2 meetrit ja enamikus kohtades Rootsi saarestikus saab endale leida loodusliku sadama.

Aga mis on miinused? 

Indrek: Suured laevad, suured probleemid; väikesed laevad, väikesed probleemid…

Evelin: Rahalises mõttes mida suurem laev, seda rohkem iga tükk maksab.

Indrek: Oleneb, milline on sinu standard. Meil näiteks ei ole dušši ja sooja vett, aga on gaasipliit, külmkapp, jooksev vesi, elekter, tualett paagiga ja kümnehobujõuline mootor.

Evelin: Järgmisel purjekal on ka dušš ja soe vesi olemas.

Millise tempoga olete siiani liikunud?

Evelin: Alustasime 50 kilomeetrit Stockholmist lõunas Järnas, kus on meie kodu. Algul liikusime iga päev edasi. Narva jääme kolmeks päevaks. See on kõige idapoolsem punkt ja mõtlesime, et oleme väärt puhkust.

Indrek: Narvas on ka nii palju näha. Muidu oleme teinud nii, et jõudnud õhtul hilja kohale, õhtul ja järgmisel hommikul natukene ringi vaadanud ning siis edasi sõitnud, aga Narvas ei ole see mõeldav. Jõudsime ööl vastu teisipäeva kell pool üks öösel. Saime pärast teada, et poleks tohtinud öösel mööda piirijõge sõita.

Loodetavasti andsid piirivalvurid sellest teada leebes vormis?

Indrek: Jah, õnneks leebes vormis. Jõudsime Narva nii hilja sellepärast, et alguses mõtlesime minna Toilasse − Purtsest oli ainult 18 miili sõita. Aga oli mõnus külgtuul, kusjuures järgmiseks päevaks oli prognoos, et tuul läheb kõvemaks ja keerab otse vastu. Siis tegime otsuse, et Toilasse läheme tagasiteel.

Evelin: Päikeseloojang teel Narva oli väga ilus. Sõitsime Narva-Jõesuust läbi, kui päike loojus ja kuu tuli üles. Oleme mitmel korral merel olnud nii päikeseloojangu kui -tõusuga − need on ju praegu nii ilusad. Oleme tihtilugu öösel sõitnud, sest Rein-Martinil on hea, kui ei pea päev otsa niisama loksuma. Kuigi ta on väga tubli ja see pole ka probleem olnud, kui oleme päeval sõitnud.

Teete oma reisist postitusi inglise keeles. Nende jälgijad on rahvusvaheline seltskond? 

Evelin: Jah. Alutasime sellega kolm aastat tagasi Rootsi saarestikus sõites. Seal oli hästi palju rahvusvahelisi turiste. Ise ka algul seda kanti ei tundnud ja keeruline oli mingeid valikuid teha. Lõbu pärast hakkasime mingeid asju filmima ja üles panema.

Indrek: Meie eesmärk on tutvustada neid sadamaid, kus me käinud oleme, ka Rootsis ja Ahvenamaal. Kui ise kusagile läheme ja leiame kellegi blogi, kes seal kandis sõitnud on, siis saad ju palju informatsiooni. Vihjeid, kuhu tasub minna ja kuhu mitte, kus on huvitav ja kus ei ole.

Evelin: Kahjuks on Rootsi poolt tulijate huvi olnud Eesti vastu väga väike. Hiljuti uurisin, milline on Eesti kuvand Rootsis. Väga palju ju kajastatakse Venemaaga seotud ohtu ning militaar- ja julgeolekupoliitilisi teemasid. See ei soosi turismi siiapoole üldse. Ja kuigi tänavu tahtsime sõita Göteborgi suunas, tundus, et praegu on hästi oluline siiapoole tulla.

Mis peaks rootslast motiveerima purjekaga nii pikka maad ette võtma? 

Indrek: Rootslasel on kuu aega puhkus − tavaliselt juulis − ja täiesti vabalt võib ta kogu selle aja merel olla. Meie oleme selles mõttes nagu tavalised rootslased, kuigi meie puhkus on seekord poolteist kuud.

Evelin: Arvan, et sihtkohana on Eesti väga hea. Selle kahe nädala jooksul on ju ilm olnud super ja mingit põhjust suvel kusagile kaugele lennata pole. Kreekasse lendamise asemel võiks sõita naaberriikidesse. Mulle tundub, et oma naabritest teame me kõige vähem ja oskame neid kõige vähem hinnata. Ise näiteks avastasime sellel reisil Suomenlinna, mis on väga kihvt koht, kus me polnud kunagi varem käinud. Samamoodi oleme vaimustatud Narvast − väärt koht!

Kas Eesti väikesadamate tase sobib ka nõudlikele Skandinaavia turistidele? 

Evelin: Kui sa teed sellise ringreisi Soome lahel, siis tegelikult mingit suurt erinevust, tunnet, et siin algab nüüd Ida-Euroopa, ei ole.

Indrek: Tegelikult vastupidi. Kui Soomest tulime Eismasse, siis oli tunne, nagu oleks Ida-Euroopast tulnud läänemaailma. Ükski Soome sadam ei saaks Eisma sadama tasemele ligilähedalegi. Kogu sadamakompleks on nii maitsekas ja ilus, kaks Wi-Fi võrku. Üheski Soome sadamas ei olnud ühtegi Wi-Fi võrku. Nagu värske tuuleiil tuleb vastu, kui Eestisse jõuad. Ja Purtse samamoodi − hästi väike sadam, aga hea restoran (Tulivee) kohe sealsamas kõrval.

Evelin: Ja kindlus on ka lähedal, selle kõrval kohe pruulikoda ja okupatsiooni mälestusmärk (Purtse leinapark − toim.). Linnus oli kihvt ja söögid väga head. Maal on üks teema, linnas on jälle teistmoodi huvitav ja Narva on väga põnevate vaatamisväärsustega.

Tuleb välja, et Indrekul on Narva vastu ka isiklikum huvi. 

Indrek: Elasin Narvas aastatel 1971-1979. Sündisin Tallinnas, aga pärast seda kolis pere kohe Narva, sest isa sai Eesti elektrijaamas tööd. Lõpetasin 1. klassi Narva 2. keskkoolis, praeguses Narva eesti gümnaasiumis. Just käisime mööda Narvat ringi sõitmas minu esimese klassi pinginaabriga.

Evelin: Ootan väga Kreenholmi minekut. Olen selle ajalugu natukene nuusutanud, kuna mind huvitab Eesti naise ajalugu ja olen sellest päris palju peatükke kirjutanud. Töölisnaise osa on väga huvitav ja vähe lahti kirjutatud. Selles mõttes on Kreenholm kihvt objekt.

Ja maailma naisajaloos on Kreenholmil ka suur tähendus, sest Aleksandra Kollontai (revolutsionäär, tippkommunist ja esimene naissaadik maailmas − toim.) muutus kommunistiks just nimelt Kreenholmi manufaktuuris. Ta ise kirjeldab seda oma eluloos, kuidas ta nägi, et töölisnaiste olukord on nii kehv, ja see äratas teda. Kreenholm on ka arhitektuuriliselt väga kihvt ja idee arendada seal loomemajandust on geniaalne.

Globaalne eestlaskond on praegu hästi aktiivne. Oma Facebooki lehel just kirjutasin, et tegelikult on meie asi ka markeerida, et Narva kuulub Euroopasse ja tahab saada kultuuripealinnaks. Et puhake, kus tahate, aga Narvas peab kindlasti puhkama!

Rootslased teavad tegelikult Narvat teiste Eesti linnadega võrreldes hästi, aga siin käiakse vähe. Arvan, et tänu keskkonnateadlikkusele see muutub. Rootsis diskuteeritakse praegu väga palju selle üle, et lendamine on üks suuremaid saastajaid ja see tohutult hävitab keskkonda. Seetõttu on hästi oluline, et sa ei puhka Tais, vaid vaatad, mis sul lähemal on. Meil on kohapeal nii palju avastada.

Ja meritsi liikudes on seda ütlemata tore teha?

Indrek: Tundub, et Eestis on purjetamine midagi eksklusiivset. Rootsis on purjeka omamine nagu inimõigus − igaühel on võimalus endale purjekas või mootorpaat osta.

Kodueestlased peavad vist ihaldusväärsemaks suvila omamist.

Indrek: Nojah, see on valikute küsimus. Kas sa ostad endale suvila, millega sa võid suvitada ükstapuha millises kohas maailmas, või sa valid sellise suvila, kus pead igal nädalavahetusel kõigepealt pool tundi muru niitma.

Meie jahi eest saaks muruniitmistraktori suvilasse − kui pead naabrist parem olema − ja võib-olla mingi korralikuma grilli ka. (Naerab.)

Evelin: Eesti on ikkagi mereriik − meil on merepiiri nii palju. Mina olen kasvanud sellisel ajal, kus merepiir oli kinni, lapsed ei osanud purjetada ja merele ei olnud kellelgi asja.

Indrek: Rootsis on merekultuuri põlvest põlve edasi kantud, lapsed on käinud juba oma vanaisa ja isaga purjetamas. Rootsis ei nõuta kuni 12meetrisel jahil isegi juhiluba. Seda peetakse nii iseenesestmõistetavaks.

Evelin: Kui sa vaatad, mis maksavad kasutatud jahid Soomes ja Rootsis, siis see ei ole nii kallis lõbu.

Indrek: Kui veel kahe peale osta, siis see pole teab mis suur raha. (Mõned päevad pärast intervjuud panevad Evelin ja Indrek uue laeva ostu tõttu oma praeguse purjeka müüki, küsides selle eest 7000 eurot − toim.)

Evelin: Purjetamine ei peaks ka Eestis nii elitaarne olema. Soome on ju nii lähedal − mis mõttes, et ei saa üle? Näiteks Porvoo ja Loviisa on niivõrd kihvtid kohad, kuhu minna.

Indrek: Ja edasi Ahvenamaa ning Turu saarestik, mis on mõõtmatu avastamise allikas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 648