Praegusel valitsusliidul on põhjust endale vastu rinda taguda selle eest, et õhus olnud arstide streik õnnestub sel nädalal tehtud põhimõttelise otsusega ära hoida.

Tervishoiusüsteemis on rahanappusest tingitud  pinged olnud laes palju aastaid. Nüüd surus tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski valitsuses läbi oma lahenduse, mis peaks mitmeks eelseisvaks aastaks streigimeeleolud kustutama. Nimelt otsustas valitsus kolmapäeval eraldada meditsiinisektorile järgmise nelja aasta jooksul lisaraha 215 miljonit eurot ja  järgmisest aastast hakkab riik haigekassale maksma pensionäride pealt sotsiaalmaksu.

Sellest rahast peaks jätkuma meedikute nõutud palgatõusuks. Ent sama oluline on ka küsimus, mida patsiendid selle eest vastu saavad. Kas meditsiinisüsteem muutub tervikuna paremaks ja  näiteks ravijärjekorrad lühemaks?

Maksumaksjate poolt mitmesaja miljoni euro juurdepumpamine ei tohiks jääda vaid tulekahju kustutamise rahaks, vaid looma eelduse ka kogu senise süsteemi täiustamiseks. Et mõne aasta pärast ei oleks me taas samas olukorras ega peaks tõdema, et nüüd on vaja veel rohkem lisaraha või tuleb näiteks vähendada ravimihüvitisi ja  suurendada patsientide omaosaluse määra ravikuludes.

Selle otsuse puhul, mida võimuliit serveerib praegu kahtlemata oma suure töövõiduna, on siiski väga oluline saada ka selge pilt, millistest allikatest need sajad miljonid lisaeurod tulevad. Ühendatud anumate reegel kinnitab, et kui kuhugi midagi juurde panna, siis tuleb ka kusagilt midagi ära võtta. Sellest, kellelt ja kui palju ära võetakse, oleks samuti aus rääkida.