Pannjärvel toimunud Marek Sadama kontsert näitas, et Ida-Virumaa on saanud juurde uue esinemispaiga, juhul kui sportlased on teinegi kord nõus oma mekat jagama. 

Hommikupuder väikeses külas maasikamoosi ja kallistusega. Õhtul laud nagu äke Heleni ja Heidy kohvikus. Staadionil jalgpallilahing Saksa kaitse ja Itaalia rünnakuga. Kirikus kandlemäng ja pisarad. Mõisasaalis viiuli ja vioola tango. Autokastis kauamängiv lõõtsamees. Õhtul suplus peegelsiledas järves.Öösel heinakiipa otsas kuulatud kontsert. Oli see alles päev! Oli tõesti, see Illuka valla külakohvikute päev.

Mulle ei ole ammu ükski puder nii hästi maitsenud kui Puhatu küla kohvikus.

Kaks taldrikutäit pistsin pintslisse ja pannkookideni ei jõudnudki.

Aga see oli ka eriline puder − maasikamoosi ja kallistusega.

Ümberringi naerunäod

Hommikul kell kümme avatud Puhatu küla kohviku sumin kostab kaugele kätte.

Sumin ja pillimäng.

Ning nina püüab kinni pannkoogilõhna.

Riho Breivel tõmbab kaskedega ehitud autokastis lõõtsa nagu mees muiste. “Oi, külad, oi, kõrtsid,” tuleb lugusid nagu varrukast ning külakohvikute päeva juht Aare Rebban palub Puhatu külavanema valsile.

Külavanem Kaja Kurve võtab kõik kohviku külastajad vastu kallistusega.

See see ongi, mis Illuka kooli koka Kairi niigi maitsvad pannkoogid ja pudru eriliselt heaks teeb.

Puhatu külas elab paberite järgi 17 inimest, tegelikult on neid seal veelgi vähem. Aga sa vaata, kui vahva kohvikuga hakkama said!

“Sõbrad, teiega on hea,” lauldakse juba kõik koos, kui pudrumulgud tühjaks söödud ja Tiit Salvan mandoliini ja Aivar Surva kitarri kätte haaranud.

Suu pole ju ainult söömiseks.

Seda enam, kui hommik nii ilus ja rõõmsameelne ning ümberringi vaid naerunäod.

274 laulu

Lisaks kuuele külakohvikule on sel päeval käigus liikuv muusikapuhvet Salvaniga roolis, teised pillimehed pardal, lapsed elevil kaasa sõitmas ning Rebban konduktoriks. Tegemist on 1990. aastal Kubanimaalt otse Toilasse veerenud bussiga, mis siiani käigus.

UAZ, kased autokastis ja Eesti lipp lehvimas, kõige ees, Kubani buss ning kohvikukülastajad oma autodega sabas, keeratakse nina Kuremäe poole.

Eelmisel päeval läks Kuremäelt läbi uhke uunikumide suursõit. See jäi nägemata, aga mis sellest.

Kui Illuka kultuurijuht Ene Raudar tuttavate kuuri alt välja aetud vana tõukerattaga nurga tagant välja ilmub, võib öelda, et külakohvikute päeva uunikumide kollektsioon on niigi täiuslik, seda enam, et Puhatus liitusid Kubani bussi ja UAZiga ka üks Volga iludus ja Žiguli.

“Nüüd vares vaagub, vaak-vaak,” on Breivelil Kuremäe kohviku ees lõõts taas põlvedel ja laulud huulil.

Huvitav, kui palju laule see mees teab, mida kohe, käigu pealt lõõtsa saatel laulda.

Breivel heidab kiire pilgu oma lauluraamatusse ja ütleb selle arvu. 274 laulu!

Kodus on tal veel teinegi lõõts. Ise tegi, hiljaaegu sai valmis. Aasta aega igal õhtul meisterdas. Pill on veel sisse mängimata, sestap seda külakohvikute päeval ei kuule.

“Vana hea valss, võite tantsu lüüa,” kutsub ta üks-kaks-kolm, üks-kaks-kolm jalga keerutama.

Kannel ja pisarad

Kuigi kõht hommikuputru täis, jääb silm Illukal Laine koguduse kohvikusse jõudes peale mustikakoogile.

Tükk mustikakooki mahub alati.

Kirikus toimub Kiviõli kunstide kooli kandleõpetaja Kaarin Aameri kontsert.

Kontsert, mis pöörab juba paari esimese looga publiku kandleusku, ka need, kes varem sellest pillist midagi ei arvanud.

On häid kontserte, on väga häid kontserte ja on kontserte, mis ajavad nutma, sest lähevad hinge.

Oh neid pisaraid, mis Kaarini esinemise ajal vargsi silmist pühiti!

Nii et rahvamajade juhatajad ja kultuuritöö korraldajad, kiirustage, kui otsite oma pidudele head esinejat. Emadepäevaks, isadepäevaks, jõulupeoks, Eesti Vabariigi sünnipäevaks… Kiirustage Kaarinile helistama, sest pärast Illukal toimunud kontserti võib juhtuda, et te ei pääse enam löögile.

Ja noorte pidudele kutsuge ta ka, sest Kaarini repertuaaris on ka maailma kergemuusika klassika vahvaid töötlusi ning hakkajad noored kandleõpilased on tal lavale kaasa võtta.

Kes julgeb pärast Kaarini kontserti öelda, et kannel pole miskit pill?!

Hea tahte mängud

Kurtna seltsimajas on avatud Eve ja Pille kohvik.

Puder all, mustikakook peal, rändab seal vastupandamatu võileivatordilõik kõige otsa.

Midagi soolast kulubki marjaks ära, sest… Asi kisub spordiks!

Külakohvikute päeva kavva kuulub nimelt ka jalgpall − hea tahte mängud, kus osavõtvatele meeskondadele on vähemalt kolmas koht garanteeritud.

Võite kolm korda arvata, kes lõid Põhjaranniku ja Illuka valla noorte vahelises kohtumises esimese värava.

Muidugi noored.

Võite kaks korda arvata, kes lõid Põhjaranniku ja Illuka noorte vahelises kohtumises teise värava.

Muidugi noored.

Võite üks kord arvata, kes lõid Põhjaranniku ja Illuka noorte vahelises kohtumises kolmanda värava. Ja neljanda.

Need Alutaguse suusaklubi noored − Aveli Uustalu, Allan-Marco Anton väravas, Markus Alliku, Danny-Rocco Anton, Daniel Kaširov ja Vlad Kaširov − olid mõne päeva eest teinud jalgpallis pähe ka üle-eestilises spordilaagris treeneritele.

Päevajuht ähvardas juba kontrollima minna, kas Põhjaranniku värav pole mitte ettenähtust laiem, kui see siiski juhtus: pall sahises ka Illuka noorte väravasse, lööjaks Põhjaranniku oma hokikuulsus, küljendaja Svetlana Tsupsman.

Põhjaranniku võistkond lõpetas mängud, kus kohtumistes näidati nii Saksa kaitset kui Itaalia rünnakut − Islandi pikk aut oligi vaid puudu −, garanteeritud kolmanda kohaga, Illuka noored jäid teiseks ning võitis Illuka valla esindus.

Uskumatu, kui tühjaks võib kõht minna jalgpalli pealt vaadates.

Harakapessa või järve?

Heleni ja Heidy kohviku laud Illuka mõisas on heast-paremast lookas. Omaküpsetatud leivast õhulise Pavlova koogini. Ikka soolast ja ikka magusat.

Nahavahe täis pargitud, võib järgmine kontsert alata, sedapuhku mõisasaalis, esinejaks D’Art Duo.

Viiul ja vioola mängivad Bryan Adamsit, mängivad Stingi, mängivad Michael Jacksonit. Mängivad nagu kulda − popmuusika kulda.

Panevad lõpulooga, tuntud vene rahvalauluga “Kalinka” publiku kaasa plaksutama ning võluvad pärast valju aplausi Piazzolla “Oblivioniga” viiulist ja vioolast viimase välja.

Enne Rita kohvikut ja hilisõhtust kontserti Pannjärvel on võimalus käia ära puu otsas Harakapesas ja vaadata seal filmi.

Harakapesas on vahva, aga Niinsaare järves oleks veelgi parem vahepeal ära käia.

Liisk langebki järve kasuks: patt oleks 40 järvega vallas viibida ja mitte kordagi ennast märjaks kasta.

“Ku-ku!” kiitis kägu järve ääres valiku heaks, kuulutades, et ka kaks nooti võivad olla muusika.

Kontsert spordimekas

Pannjärve mändide all pole varem kontserte tehtud, see ju ikka spordimeka.

Illuka valla külakohvikute päeva lõpuakordina kõlanud Marek Sadama kontsert näitas, et Ida-Virumaa on saanud ühe esinemispaiga võrra rikkamaks, kui spordirahvas ikka on nõus oma mekat jagama.

Ainult et pärast Sadama esinemist on raske ette kujutada, kes võiks olla järgmine, kes sinna sumedasse suveöösse sama hästi laulma ja jutustama sobiks.

Näiteks Lauri Saatpalu?

Illuka valla külakohvikute päev tuleb ju järgmisel aastal jälle.

Ega ma pole Enelt selle kohta kinnitust küsinud, aga kus ta pääseb, kui rahvas nõuab.

Ise süüdi, et nii hea ürituse korraldas!