Kui Jõhvi volikogus saab teoks see, et vald keeldub ühinemast seniste läbirääkimispartnerite Kohtla ja Kohtla-Nõmmega, sarnaneks see olukord mõne Hollywoodi mageda romantilise komöödiaga, kus pulmad on ette valmistatud, külalised kutsutud, kirik ehitud ja lauad kaetud, kuid ainus, kes jääb pulmapäeval kohale tulemata, on abieluettepaneku teinud peig ise.

See lajataks vastu taevast kogu aastapikkuse läbirääkimisprotsessi, mille käigus neli valda juba sisuliselt ühinemise kokku leppisid. Vahepeal on muutunud see, et kevadel toimus Jõhvi volikogus võimupööre, mille käigus sai Jõhvis võimu enda kätte kohalik oligarh Nikolai Ossipenko. Nii palju kui meile teada, on temagi olnud skeptiline eelkõige Kohtla-Nõmmega liitumise suhtes. Aga tuleb anda tõele au, isegi eelmine vallavanem Aivar Surva, kes pöörde käigus maha võeti, tegelikult algusest peale ei pooldanud Kohtla ja Kohtla-Nõmme kaasamist kõnelustesse − see oli vastutulek Toila valla nõudmisele. Viimase hirm oli see, et ilma väiksemate partnerite kaasamiseta neelab suur Jõhvi Toila koos kõigi tema väiksemate huvidega jõhkralt alla. Kui väikesi on mitu, saab ühisel jõul suurele paremini kohta kätte näidata.

Aga mis oleks alternatiivid? Kohtla ja Kohtla-Nõmme jaoks eriti muud pole kui liitumine Kohtla-Järvega. See pole aga neile vastuvõetav, mida vallajuhid ka ise on kinnitanud. Kui nüüd Jõhvi ühinemisplaanid uppi lööb, võib ka Toila anda Jõhvile korvi. See aga tähendaks, et uute partnerite otsinguid enam kõigi vajalike protseduuridega läbi viia ei jõuta. Ja siis sekkub riik, asudes omavalitsusi sundliitma. Ja sundliitmise käigus öeldakse Jõhvile, Toilale, Kohtlale ja Kohtla-Nõmmele: kuna te olite juba peaaegu liitumas ja ise seda ka tahtsite, siis traageldab riik teid ikkagi kokku, ainult et lubatud riiklikust rahalisest preemiast jääte ilma, kuna ei kasutanud vabatahtliku liitumise võimalust. Seda on aga ei rohkem ega vähem kui 2,2 miljonit eurot. Võrdluseks: Toila valla aastaeelarve maht on 2,9 miljonit eurot.