Noor dirigent Keio Soomelt annab 160aastasele koorile särtsu ja vurtsu juurde. Paar nädalat tagasi toimus Lüganuse kirikus koorilaulu “Laulude laegas” maailma esmaettekanne! Jah, just nii kõlavalt ma ütlengi, sest esitajaks oli üks Eesti vanemaid koorikollektiive − 160aastane Lüganuse segakoor, kes sai selle laulu juubelikingituseks.
“Laulude laeka” sõnad kirjutas poetess Virve Osila.
Kingituse viisi autor on Andres Lemba, mullu Soomes peetud rahvusvahelise kooriloomingu konkursi võitja.
“Ma mõtlesin, et minu sõnadele kirjutatakse üks lauluke, aga Lemba tegi sellest neljahäälse tõelise kooriloo,” tõdeb Osila kiitvalt. “Väga võimas! Mul tõusid kuklakarvad turri, kui nad loo lõpus hõiskasid: “Kuni laulda on soov, seni hingelt on noor Lüganuse segakoor.””
Hea majavaim
Lüganuse segakoori koduks on rahvamaja, mida juhib Elga Saluvee. “Mulle meeldib Lüganuse rahvamaja kogu kupatusega,” ütleb Osila, kes on Saluveega ammune tuttav ehk nagu Osila ise ütleb, et “me oleme hakanud puuda soola sööma rohkem kui 30 aastat tagasi”.
Lüganuse rahvamaja on tema sõnul hästi kodune ja soe, seda ka külmal talveajal. “Seal on hea majavaim,” ütleb Osila, kes on kirjutanud Rahva Ella nime all esinenud Saluveele ja tema lavapartnerile estraadilugusid, sealhulgas ühe just sellest majavaimust, kes päriselt ellu kutsuti.
Vähe on neid koore, kellel on oma laul. 160aastase Lüganuse segakoori väärikas laululaekas on nüüd igatahes oma “Laulude laegas”. “160 aastat on ühe koori ajaloos pikk aeg,” tõdeb Osila.
Kooril on viimastel aastakümnetel olnud kolm dirigenti: Vija-Annija Nappa, Velli Sarri ja Priit Andres Pärtna. “Praegune Lüganuse segakoor näitab selgelt Eesti koorikultuuri hetkeseisu: mehi jääb koorides vähemaks, naised seevastu on ülipüüdlikud. Lüganuse segakoorile võib alati loota, need inimesed alt ei vea,” ütles mullu 75 aasta juubelit tähistanud Pärtna vallalehele antud intervjuus, meenutades oma pikaajalist koostööd selle kooriga.
“Neil on ainult kolm meest, aga nad laulsid võimsamalt kui mõne koori 13 meest!” kostab Osila. “Me vaatasime kontserdil Erikaga [Ida-Virumaa rahvakultuurijuhi Erika Kõlloga − toim.] teineteisele üllatunult otsa, et sa vaata, mida kolm meest suudavad.”
Soe ja armas seltskond
Viimased viis aastat on koori juhatanud Keio Soomelt. “Tema, noor inimene, annab meile särtsu ja vurtsu juurde,” muheleb rahvamaja perenaine Saluvee, kes on Lüganuse segakooris laulnud ligi 20 aastat.
Koorirahvas hoiab oma noort ja andekat dirigenti nagu silmatera ning nimetab teda küll fantastiliseks, küll superlahedaks. Nad on Lääne-Virumaal elavale Soomeltile tänulikud, et ta vaevub sealt nende juurde sõitma.
Milline on koorilauljate kõige suurem tänu oma dirigendile? Ikka see, kui käiakse korralikult proovis. “Lüganuse segakoor on minu koorijuhi praktikas kõige kohusetundlikum koor üldse,” ütleb Soomelt, meenutades viimaseks üldlaulupeoks ettevalmistamise aega. “Ma hoiatasin neid, et see saab olema päris karm, sest konkurss on tihe, ning nad käisid nii hästi kohal, et ma pole varem üheski kooris näinud, et nii vähe puudutaks!”
Soomelt ütleb Lüganuse segakoori kohta veelgi. Ta ütleb, et see on üks ütlemata soe ja armas seltskond ning ta saab Lüganuse proovist alati kaasa hea tuju.
Laulude laegas
Viis: Andres Lemba
Sõnad: Virve Osila
Meie hinges on laulude laegas,
millel lukku ei olegi ees;
lauldes kogeme kaunimat aega,
mis on kirjas me päevade sees.
Ref: Meretuultele avatud paekalda peal
männilatvades sünnivad laulud.
Kaasa laulda neid viise on kerge ja hea,
sest need on meie südamelaulud.
Meie kodumaa meile on armas,
koduküla on armsamgi veel;
kooris laulmas siin igaüks varmas,
kellel muusikat tulvil on meel.
Ref: Meretuultele avatud paekalda peal…
Ühtehoidmises õnnega lõimub
elurõõm nagu liblikatiib;
eilne homsega tänases põimub,
usk ja lootus meid edasi viib.
Ref: Meretuultele avatud paekalda peal…
Aastaid tuleb ja läeb,
aga muusika jääb,
kuni laulda on soov,
seni hingelt on noor
Lüganuse segakoor.