5. märtsil kuuleb Raul, Robert ja Marie Vaigla esituses palju head muusikat − 1970ndatest kuni tänapäevani. Eesti bassiäss Raul Vaigla oli kutsutud 5. märtsil Saku suurhalli “Eesti laulu” konkursi finaali žüriisse. Kes siis sellist eksperti oma žüriisse ei tahaks? Aga Vaigla esineb sel päeval hoopis tütre Marie ja poja Robertiga Jõhvis. Vedas meil!
Kontserditutvustus ütleb, et Marie, Raul ja Robert Vaigla esitavad unplugged rokkmuusika klassikat. Rokkmuusika klassika − see on nii lai mõiste, esimesena tuleb mul pähe näiteks Led Zeppelin, Eesti muusikast Ultima Thule… Andke vihjeid, mis lood teie kontserdil kõlavad!
Me ise päris nii ei ütleks, et teeme ainult rokkmuusika klassikat. Kava sisaldab nii omaloomingut kui ka meie kolleegide ja sõprade laule. Usun, et nii mõnigi lugu kuulub tõesti eesti rokkmuusika klassikasse. Samuti teeme kummarduse mõne välismaa autori ees, nagu Joni Mitchell, Jim Morrison (ans. Doors).
Kuidas isa, tütre ja poja koostöö proovides sujus?
Meie koostöö sujub alati hästi. Kuigi meil kõigil on ju oma ansamblid ja oma lemmikud, esitame kontserdil muusikat, mis meile kõigile meeldib: alates möödunud sajandi 70ndatest kuni tänapäevani.
Üks Eesti rokiklassikutest on ka Radar − ansambel, kes spetsiaalselt teie juubelikontserdiks kokku tuli. Kas sel kontserdil ühtegi Radari lugu ei kõla?
Radari lugu ei kõla, küll aga laul Jaak Joala repertuaarist.
Mainisin Radarit ka hiljuti ilmavalgust näinud Margit Kilumetsa raamatu tõttu Jaak Joalast. Radarist on seal palju juttu, ka teie nimi käib sealt kordi läbi. Kuid teie isiklikult ei meenuta seal sõnagagi Joalat. Ei taha uskuda, et Kilumets seda teil kui Eesti parimal basskitarristil teha ei palunud.
Eks mul ole kindlasti midagi meenutada. Margitiga oli sellest ka väheke juttu, kui tal tekkis raamatu kirjutamise idee. Usun, et seal piisas teiste Radari liikmete meenutustest.
Kas kontserdil “Oled olemas” on solistiks ainult Marie või ka teie ja Robert? Oma esimeses ansamblis − see oli vist 15aastasena − olite ju lõppude lõpuks solist!
Jah, solistiks on ainult Marie. Tal tuleb see oluliselt paremini välja. Meie teeme oma hääled kitarride peal. Mis puutub minu laulmisse, siis olen pigem duši all laulja.
Vaadates Eesti laulu poolfinaale, oli mul kahju, et te Mariega tänavu ei osalenud. Miks?
Tundub, et saime oma kogemuse kätte 2013. aastal. Ütlesin küll Mariele, et mingu ja proovigu Frankie Animaliga, aga ju see neid väga ei huvitanud. Mind kutsuti küll finaali žüriisse, aga esineme hoopis Jõhvis.
Mõned aastad tagasi andsite välja õpiku ja DVD “Kuue kuuga bassimängijaks”. Kas seda hirmu polnud, et noori bassimängijaid hakkab nii palju peale tulema, et võtavad leiva käest?
Olen olnud basskitarri õpetaja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis üle 10 aasta. Hea meelega panustan noorte pillimänguoskustesse. Õpetades neid, õpid ju ise ka. Nii et mul ikka oma kasud ka sees.