Hiljuti läbiviidud uuring tuvastas, et umbes pooled oma lapsest eraldi elavad vanemad ei maksa oma lastele elatist. Kusjuures 41 protsenti mittemaksjatest teeb seda põhimõtte, mitte võimaluste puudumise pärast. Eesti rongavanemad on oma lastele maksmata elatisena võlgu kokku umbes 10 miljonit eurot ning pooled mittemaksjad on selle nimel asunud ka oma tulusid varjama.

Praegu kehtiv süsteem võimaldab kõiksugu skeemitamistega jätta laps elatisrahata ka siis, kui see on kohtuotsusega välja mõistetud, mittemaksjaid võib kriminaalkorras karistada, kuid siiani on see jäänud Eesti üksikvanematele ikkagi probleemiks.

Selle aasta märtsist jõustusid seadusemuudatused, mis lubavad elatise võlgnikud jätta juhi-, kalastus- või jahiloata. Tänavu jaanuarist pidi jõustuma seadus, mis pidi looma elatisabifondi, kuid mullused valimised nurjasid selle. Nüüd loodab koalitsioon, et seadus jõustatakse uuest aastast. See näeb ette, et lastele, kellele vanemad elatist ei maksa, maksab riik 100 eurot kuus ja nõuab selle võlgnikelt välja. Ühesõnaga on riik hakanud aina jõulisemalt probleemiga tegelema, kuigi seda oleks võinud teha juba ammu.

Eile ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna parlamendis, et riik muudab elatisraha võlgnike elu põrguks. Eks saame näha, kui efektiivsed saavad olema lisameetmed. Aga igal juhul on ilmselt juba see teadmine, et tema vastas seisab riik kõigi oma võimalustega, paljudele võlglastele argument, miks oma senine käitumispraktika üle vaadata.