Mõned sekundid pärast võidusõnumi saamist lõi Eevi Paasmäe kultuurikeskuse fuajees lahti võidutantsu. 

Et kolmapäeva õhtul on Sillamäe kultuurikeskuses kohal peaaegu kogu Keskerakonna koorekiht, näitab, et kaalul pole justkui mitte ainult see, kas Ida-Viru piirkonna juhiks valitakse Martin Repinski või uuesti Eevi Paasmäe, vaid hoopis kogu erakonna tulevik. Keskerakonna asutajaliige Kaarel Pürg tõdeb, et nii palju erakonna juhtfiguure pole kunagi varem piirkonna konverentsil käinud ja ta võib mürki võtta, et  teist korda seda enam kunagi ette ei tule.

Konverentsi algus venib. Põhiküsimus on, kas kvoorum tuleb kokku. Otse Brüsseli lennukilt tulnud Ida-Viru keskerakondlaste kuraator Yana Toom torkab, et Eevi Paasmäel on pidevalt kvoorumi kokkusaamisega probleeme.

Martin Repinskil on rinnas Edgar Savisaare toetuskampaania roheline lint. Paasmäel linti ei ole, on hoopis roheline rosett.

Torisev Toom

Umbes 20 minutit plaanitust hiljem hakkab koosolek pihta ja Paasmäe raporteerib, et kvoorum on koos. Esimesena läheb ragistamine lahti selle üle, kes koosolekut juhatab. Eevi Paasmäe pakub välja kolm juhatajat: Veikko Luhalaid, Kaarel Pürg ja Yana Toom. Martin Repinski ei soovi presiidiumi laua taga näha kedagi teist peale Yana Toomi. Hääletatakse. Võidab Paasmäe ettepanek ja see on ka esimeseks märgiks, kelle poole võib saal kalduda päeva tähtsaimal hääletusel.

Yana Toomil on etteheide piirkonna juhatusele, miks on mandaadid kollast värvi. “See on ühe teise erakonna värv ja mul läheb süda pahaks, kui näen seda kollast merd enda ees,” tunnistab ta. Hiljem juhatuse liikmete valimisel toriseb ta ka selle üle, et kandidaatide nimesid ei kuvata suurele ekraanile, vaid kritseldatakse pabertahvlile nagu koopainimesed.

Edgar Savisaar on tulnud kohale, et kutsuda üles hääletama Martin Repinski poolt. Argumendid: sest Repinski hääletas ka tema poolt erakonna esimehe valimistel ja Ida-Viru piirkonna juhtimine vajab värskeid tuuli.

Kaarel Pürg ei jäta seepeale salvamata, et värsketest tuultest ja muutuste vajadusest räägib Edgar Savisaar, kes on ise 25 aastat jutti olnud erakonna esimees.

Valeri Korb peab Eevi Paasmäe toetuseks sütitava kõne ja meenutab, kuidas nad on koos ligemale 20 aastat Ida-Virumaal Keskerakonna lippu kõrgel hoidnud. Aplaus on detsibellirikkam kui Savisaare kõne lõpus.

Mihhail Stalnuhhin meenutab, kuidas 1990. aastatel ütles üks Sillamäe elust muserdatud mees talle lause, mis jääb talle elu lõpuni meelde: “Heitke meie linnale neutronpomm ja lõpetage meie piinad!”  Ja vaadake nüüd, märgib Stalnuhhin, milliseks see linn on muutunud, andes selge vihje, et selles on selged teened aastaid Sillamäe abilinnapea ametis olnud Eevi Paasmäel.

Riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson noomib ühe hingetõmbega nagu malevanõukogu esimees Kullerkupp Martin Repinskit selles eest, et ta on riigikogus harv sõnavõtja. “See pole veel kõik! Ta on ka kolme suurema puuduja seas meie fraktsioonis. Martin peab rohkem panustama riigikogu töösse kui praegu,” tulistab Simson ja juhib mõttele, mis siis veel saab, kui talle ka piirkonna juhi amet peaks kaela tulema.

Repinski pareerib Simsoni etteheiteid sellega, et positsioneerib end ebastandardse poliitikuna, kes ei pea vajalikuks osaleda istungitel, kus tema kohalolekust midagi ei sõltu, ja eelistab selle asemel Ida-Virumaal valijatega kohtuda.

Yana Toom kiidab Repinskit selle eest, et ta on ärimehena ise teistele tööandja. “Ta on tegude inimene, mitte jutumees. Talle pole parteilt midagi vaja. Ta ei karda otsekoheselt välja öelda, mida mõtleb, ja võib vajaduse korral ka silma pihta anda,” vihjab Toom loole, kus Repinski lõi Keskerakonna aseesimehele Siret Kotkale ligi tikkunud parteikaaslast Dmitri Dmitrijevit.

Paasmäe laulab ja räägib muinasjutte

Kui läheb valimisprogrammi tutvustamiseks, ei ütle Paasmäe esialgu midagi. Hakkab hoopis laulma. Keskerakonna hümni. Heleda häälega nagu Vargamäe Krõõt.

Kui Repinski oma programmi punktid ära räägib, tahab teenekas kaevur Endel Paap talle küsimusi esitada, aga reglement ei luba. Paap on püha viha täis ja tunnistab vaheajal, et kirjutas kohe valmis ka Keskerakonnast lahkumise avalduse. “Kui Savisaarega ühte meelt mitte olevate keskerakondlaste tagakiusamine jätkub, siis astungi välja. Aga Repinski-sugust pole meile siia juhiks vaja. Kandideerigu riigikogus keskfraktsiooni esimeheks, riigikogu aseesimeheks või kelleks tahab, kui tal selline suurusehullustus on,” paiskas Paap.

Häältelugemiseks kulub üle tunni. Savisaar ei jää tulemusi ootama ja lahkub. Mõned inimesed teevad temaga koos pilti ja suruvad kätt, aga neid on üllatavalt vähe.

Kell on juba pool kümme õhtul. Et saalisolijate aega sisustada, räägib Paasmäe justkui unejutuks kaks muinasjuttu. Sellele järgneb Kaarel Pürgi pooletunnine monoetendus, kus ta võtab läbi kõik päevakajalised teemad alates Keskerakonna kiusamisest, halvast peavoolumeediast ja tublist Tallinna TVst kuni homodeni välja.  Ta lubab neli korda lõpetada, enne kui seda ka tegelikult teeb. Pürgi vahetab puldis välja Toom, kes kõneleb Euroopa Parlamendi tegemistest ja lubab rääkida kuni valimistulemuste selgumiseni.

Et häältelugemiskomisjonis on mõlema leeri esindajad, hakkavad tulemused välja imbuma, enne kui need saalis ette loetakse. Siret Kotka näitab Martin Repinskile mobiiltelefonis sõnumit, mille peale viimase näkku ilmub hapu grimass…

Paasmäe ootab tulemusi kultuurikeskuse fuajees. Sinna tuleb tema poeg Erki, kes kuulus samuti häältelugejate sekka. Tõsine nägu peas. “Kaotasin, jah?” küsib Paasmäe. “Kas sa oma telefoni üldse ei vaata?” küsib Erki. Paasmäe sobrab kiiresti käekotist välja oma telefoni ja sealt vaatavad vastu numbrid: Paasmäe 72, Repinski 62.

Paasmäe lööb lahti võidutantsu. Ütleb, et ärge seda pilti lehte pange. Aga sellist siirast rõõmuavaldust oleks ju patt teistega mitte jagada.