Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 687
Saada vihje
Kuidas Illuka mehed Soomes ajalugu tegid (0)
Esimene kord võistelda ja kohe finaali − just niimoodi Timo Juursaluga (paremal) läks.Esimene kord võistelda ja kohe finaali − just niimoodi Timo Juursaluga (paremal) läks. 

Alutaguse suusaklubi treenerid Timo Juursalu ja Janek Vallimäe tegid Soomes oma elu parima tulemuse, saavutades maailmameistrivõistlustel vastavalt 5. ja 6. koha. 

 

Ärge kiirustage seda uudist levitama, sest ma pole teile veel öelnud, mis alal võisteldi.

Suusatamine see igatahes polnud.

Eesti lipp lehvima

See oli palgikoorimise MM!

Võistlus toimus Lapimaa piiril asuvas Taivalkoski vallas, kus on palgikoorimises mõõtu võetud aastaid, kuid võisteldud ikka isekeskis, st osalejad on olnud vaid soomlased.

Seekord andsid kaks Ida-Virumaa meest põhjust tõmmata Soome lipu kõrvale teinegi, Eesti lipp, ning kuulutada võistlused esimest korda rahvusvahelisteks, maailmameistrivõistlusteks.

Timo ja Janek tegid seega ajalugu veel enne, kui stopper käima läks ja puukoorijad pihku haarati.

Kuidas eestlased sinna sattusid? Taivalkoski ja Illuka on sõprusvallad. Sõber saatis sõbrale kutse ning Timo haaras pakkumisest kinni, kutsudes Janeku kampa.

Mis see palgikoorimine siis suusatajate käes ära ei ole! Ühtmoodi tehnilised alad, mis nõuavad samas ka füüsilist vormisolekut.

Ainult et palgikoorimise tehnikast Ida-Virumaa meestel suurt aimu polnud.

Tehnika ja kiirus

“See on väga tehniline ala,” kinnitab Janek. “Jõuga pole seal suurt midagi teha, see tuleb muidugi kasuks, kuid tehnika on olulisem.”

Ühe korra olid nad Timoga palgikoorimist varem proovinud, sõbra juures, kes parajasti maja ehitas. Aga neid juhendanud sõbra isa lõi lõpuks käega, tõdedes, et saab üksinda sama töö tehtud.

Taivalkoskisse sõideti kaks päeva enne võistluste algust, et kohapeal meistrite käe all harjutada. Maailmameistrivõistlused ju, kuidas sa lähed Eesti lipu all mütsiga lööma ja tööd narrima! Seda enam, et pealtvaatajaid oli oodata üle tuhande.

Kui Janeku õpetaja rõhus kiirusele, siis Timo oma tehnikale, et tulemus oleks akuraat, sest iga palgile jäänud koorekribal lisas pärast stopperi kinnivajutamist kümme trahvisekundit. Samamoodi järgnes karistus, kui ohutusnõudeid eirasid ja kui virna pandud palgid sealt välja turritasid. Palgivirn pidi seisma smirna!

Juba esimene proovitöö pani mehed hingeldama ning turjad leemendama. Aga võistluste eelvoorus tuli koorida seitse palki jutti! “Vastupidavad poisid, teeme ära!” kinnitati võistluspäeval lõbusalt teineteisele otsa vaadates.

12 palki otsa

Timo ja Janeku võistlusklassis oli seitse osalejat.

Finaali pääses viis.

Üks neist oli Timo!

Timost kiirem olnud, kuid kolm viga teinud Janekule lõppes võistlus kuuenda kohaga. “MMil viies ja kuues koht − Timoga naljatasime, et nüüd on meie kõige suuremad sportlikud saavutused tehtud,” muigab ta.

Finaali pääsemine tähendas aga seda, et seitse palki kooritud, tuli Timol veel 12 otsa koorida. Kõlab nagu karistus!

Kui eelvoorus kooriti mändi, siis finaalis kuuske.

Soomlaste sõnul on kuuske tunduvalt lihtsam koorida: saab korraga laiema riba maha võtta, sest koor tuleb paremini maha. Eestlastele, kes harjutasid mõlema peal, tundus aga mänd mugavam. “Kuid see on kahe kogenematu koorija arvamus,” tõdeb Janek ega pretendeeri lõplikule tõele.

Järgmisel aastal jälle

Kui võitja lõpetas, oli Timol veel kolm ja pool palki koorida. Kui suusatamisega paralleeli tõmmata, siis… sai ta kolme ja poole ringiga pähe. Kuid mis sellest! Algus on tehtud ning märk maha pandud. “Kõige kiiremad koorijad lasid ikka väga nobedalt. Me peaksime päris palju harjutama, et sellele tasemele jõuda,” tõdeb Janek.

Järgmisel aastal minnakse jälle, siis juba suurema seltskonnaga. Vähemalt nii on plaanis. “Päris paljud sõbrad ja tuttavad küsisid, miks me neid kaasa ei kutsunud,” nendib Janek, “et see ju nii äge võistlus.”

Lisaks palgikoorimisele, kus iga mees enda eest väljas, on võimalik osaleda ka paarisvõistlusel, kus palke kooritakse kordamööda, andes tööjärje käeplaksuga üle. Kumbki mees koorib kolm palki.

Või siis naine, sest palgikoorimise meistrivõistlustel osalevad ka naised.

Aga kui sõpru ja tuttavaid Illukalt, kes kõik tahavad võistelda, koguneb liiga palju? “Siis korraldame enne kohapeal võistluse ning Soome pääsevad vaid paremad,” muigab Janek.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 648