Haigekassa armastab kuluefektiivsuse väljendit. Sellest aastast saame rääkida ka koolide tõhususest. Nimelt ei piisa haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul riigieksamite tulemustest, et hinnata koolide tööd. Seetõttu üritatakse punktideks ümber arvestada kooli panus õpilaste arengusse.

Eksamitulemuste põhjal ajakirjanduses koostatud edetabelites troonivad suuresti gümnaasiumid, kes valivad õpilasi. Nüüd tekib kõrvale alternatiiv, mis näitab, kui palju kool n-ö etteantud materjaliga vaeva näeb. Eelkõige võimaldab analüüs koolidel endil peeglisse vaadata. Samamoodi võib see olla huvipakkuv lastevanematele, kes leiavad andmed HaridusSilmast.

On tõsi, et kõike pole võimalik hariduses mõõta. Teisalt väärib tunnustust soov vaadata eksamitulemuste taha.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri rääkis esmaspäeval riigikogus, et tulevikus võiks lisada veelgi mõõdikuid, millega hinnata koolide ja õppetöö tulemuslikkust. Siis muutuks õppetöö võrdlemine paremaks ja aitaks liikuda eesmärgi poole, et kõikides Eesti koolides antakse head haridust. Praegu ei julge minister selles sada protsenti kindel olla.

Analüüsil, mis arvestaks nii koolist sõltuvate kui mittesõltuvate teguritega, oleks veel üks suur pluss. See ei laseks nõrgematel lõputult pugeda vabanduste taha, nagu oleks kool heal tasemel õpetamiseks liiga suur või väike. Juba koolide panuse analüüsimisel leiti, et häid tulemusi on võimalik saavutada eri piirkonnas ja eri suurusega õppeasutustes.