Mitmesugused mõttemängud teemal, kuidas üks või teine riigiasutus kusagile üle kolida, võivad olla intellektuaalselt huvitavad, kuid praktika näitab, et tegudeni jõutakse harva.

Kõigi eelduste kohaselt jääb  ka IRLi juhtpoliitikute idee viia maavalitsus Jõhvist Narva vaid mõttesähvatuseks.  Vähemasti lähiaastatel ei juhtu ilmselt midagi. Kaugemate aastate puhul on küsimus, kas sellised asutused nagu maavalitsused Eestis üleüldse veel eksisteerivad.

Nii mitmeski maakonnas peetakse praegu plaani liita kõik omavalitsused kokku. Maavalitsuse roll on niigi 20 aasta taguse ajaga võrreldes kõvasti vähenenud, mis siis veel alles jääks? Kui maavanemale jääb vaid tseremoniaalse osatäitja roll, siis pole mingit tähtsust, millises linnas ta paikneb.

Kui valitsus soovib Ida-Virumaad riigiasutuste liigutamisega toetada ja tugevdada, siis ei ole erilist kasu maakonna sees ühe vähem kui 40 inimesest koosneva ametnike aparaadi üleviimisest ühest linnast teise. Pigem võiks hinnata, milliste riigiasutuste või nende üksuste ületoomine mujalt siia on mõistlik ja põhjendatud ning annaks ka Ida-Virule olulist efekti: lisab juurde olulisel määral töökohti, toob juurde aktiivseid ja nutikaid inimesi, kes ergastavad kohalikku elu, või midagi muud.

Sellisele plaanile on võimalik leida ka vajalikku poliitilist toetust ja asi ära teha. Vastasel juhul jääbki sellistest plaanidest rääkimine vaid mõttemänguks.