Andres (Ago Anderson) − taamal keskel − on pakkinud kaasa ratastoolis isa ja suured lootused ning alustab koos kaimude Toomase (Henry “Genka” Kõrvits) ja Mardiga (Mait Malmsten) stiihilist amokki läbi Eesti kuuma suve.ELIIS ÕITSPUU 

Kuna kodumaise Ida-Virumaal vändatava menukomöödia “Klassikokkutulek” kolmanda ja viimase osa “Klassikokkutulek 3: Ristiisad” võtted hõlmasid tantralaagri võtteid Kauksi rannas ja ristseid Illuka mõisas ning Põhjarannik esimesena mainitud spirituaalsesse keskkonda tehnilistel põhjustel ei jõudnud, otsustasime keskenduda teises paigas rohkem seksile. 

Seda enam, et mainitud oluline sfäär on tänu maailmameistrivõistlustele täiesti unarusse jäänud − vt “jalgpall on parem kui seks”.

Jalalabafetiš ja kinokunst

Kõigepealt kohtas meie tiim võtteplatsil ehtsat ja ehedat jalalaba- ehk varbafetišit. Iga filmifriik teab ju näiteks sellekohaseid kaadreid Quentin Tarantino filmidest “Kill Bill” ja “Surmakindel” (“Death Proof“).

Nimelt päevitab filmi kostüümikunstnik Anu Lensment pardilaskmiskostüümimustrilise kostüümibussi ees oma mustaks lakitud küüntega varbaid. Anu seletab, et kolm peategelast on juba kahe filmi jooksul ära mõõdetud ja klassifitseeritud − samuti nende filmiabikaasad −, neid on lihtsam rõivastada, aga enne filmimist tuli veel ligi 50 tegelast kostümeerida.

KRISTJAN TASKA: Kui režissöör oli koos kunstnik Anni Lindaliga Ida-Virumaa võimalikke võttepaiku külastanud, ütles ta triloogia teise osa eest meelelahutusauhinda vastu võttes, et kolmas osa tehakse siin, sest kant on tõesti kaunis.

“Enne filmi tuleb kõik välja rehkendada ning kostüümid peavad olema kokku pandud  kõikide päevade ja muutuste järgi, filmi võetakse ju üles läbisegi. Palju on vaja duubelriideid: võtete käigus võib kleit määrduda, aga järgmises kaadris peab see taas olema nagu enne. Peame hästi järge pidama, et iga asi oleks õigel kohal, õiged püksid õiges jalas. Selle filmi puhul ongi püksid läbiv teema − need käivad isa jalast Mardi (Mait Malmsten) jalga ja vastupidi,” balansseerib Anu spoileri piiril.

Kostüümikunstniku töö peamine osa saab tehtud kuu jooksul enne filmivõtete algust ja nõnda ongi võimalik võtete finaali ajal varbaid päevitada. Oma filmidest, kus ta on kostüüme kujundanud, peab Anu kõige südamelähedasemaks Ilmar Raagi “Kertut”, sest “see läks hinge!”. “Klassikokkutuleku” režissööri René Vilbre kohta ütleb naine, et too on maailma mõnusaim režissöör, kellega on kõige parem klapp − “ta usaldab sind ja ta evib suurt pilti!”.

Kekealine valge mees − ohustatud liik 

Üheks Eesti seksikamaks meheks nimetatud näitleja Mait Malmsten tunnistab, et kui produtsent Kristian Taska talle esimeses “Klassikokkutulekus” osa pakkus, kõhkles ta kõvasti. “Me kõik kõhklesime − ka juba filmi tehes. Aga kuna nägime, et vastuvõtt on niivõrd tore ja hea, kõhklused hajusid. Kui see tegi paljudele inimestele rõõmu ja kutsus kinno, on see õigustatud − siin pole midagi häbeneda.”

Kuna kolmas “Klassikokkutulek” on Ida-Viru nägu, küsime Malmsteni sideme kohta maakonnaga ja selgub, et tema isapoolsed esivanemad olid narvakad.

Seks ja drugs on ikka filmindusega kaasas käinud. Põhjarannik on aga tunnistajaks, kuidas produtsent Taska veidi nohusele Henry “Genka” Kõrvitsale ehk “Klassikokkutuleku” Toomasele nohutablette keelab, sest need pidavat pea valutama panema. “Narkootikume muidugi pole, aga seda peab tunnistama, et iga sajanda kaadri tagant võtame Jägermeisteri shoot’i. Eile sai Vasknarvas 400. kaader filmitud,” ei jäta Taska sponsorit kiitmata. Ja kaadreid on kolmandas “Klassikokkutulekus” 600 kanti.

Produtsent räägib, et iga filmi võttepaiga puhul on kaks aspekti: finantsiline ja esteetilis-kultuuriline. “Mait Malmsten ütles juba teise “Klassikokkutuleku” võtete ajal Saaremaal, et kolmandaks filmiks võiks minna mõnda kaugesse ja kaunisse paika. Kui režissöör oli koos kunstnik Anni Lindaliga Ida-Virumaa võimalikke võttepaiku külastanud, ütles ta triloogia teise osa eest meelelahutusauhinda vastu võttes, et kolmas osa tehakse siin, sest kant on tõesti kaunis. Mul on ka perekondlik side − mu isaema sirgus Narva-Jõesuus, kus neil oli kena puitpitsvilla.

Peipsis ujusin ise nüüd esimest korda ja tegu on ikka tuntava temperatuurivahega − võrreldes Vääna-Jõesuuga, kus hiljuti julgust kokku võttes end vette kastsin. Liivarand ja männid tekitasid tunde, et oledki mere ääres − pealegi pole teist kallast näha. Meil on siin tõesti tore olnud ja ilmadki on meid soosinud. Tootjat kõnetavad Viru filmifondi olemasolu ja Kadri Jalonen, kellega meie koostöö algas juba filmi “1944” ajal ja jätkus filmiga “Igitee”, mis kuulutati tänavu Soome parimaks filmiks.”

Filmis on tegelaseks ka naispastor, kes filmi-Andrese eksnaise lapse ristib. “Kuna olen ise kiriku − küll õigeusu kiriku liige, leian, et kirik vajab igakülgset populariseerimist. Me naerame filmis enda üle ja nendega koos, kellega meie tegelased kokku puutuvad, aga eelkõige naerame kolme valge keskealise mehe üle, sest võib-olla on nad kõige hädisemad, nii et nende üle võib naerda, ilma et sel puhul pahandataks, või on nad kõige tugevamad, kes seda ei pelga. Võib-olla teeb see neid tugevamaks neist, kes ei luba enda üle naerda,” räägib Taska.

Produtsent tunnistab, et tema “keskeakriis” on üle elatud 20. eluaastatel ja sama hästi kui punane Porche viib punktist A punkti Z 25 aastat vana Volvo, millega ta praegu ise sõidab.

Genka ei tea, kui palju “Klassikokkutulek” tema räpparikuulsust on suurendanud, aga fakt on, et filmitriloogia on talle toonud austajaid segmendist, kus teda muidu ei teataks. 42aastane Genka arvab, et tema tegevusala on olemuslikult nii nooruslik, et tema keskeakriisi ei tunne − selle vastu aitavad ka väikesed lapsed. “Võib-olla see kriis tuleb veel, suure auto ostsin aga juba ammu.” Filmis mängimist peab Genka endale meelelahutuseks ja ta kiidab oma “kaasmusketäre”, kellega iial igav pole hakanud.

Päikeseline tootmisjuht Adeele 

Filmi tootmisjuht Adeele Tähemaa (25) kiidab Ida-Viru vaateid. “Muu seas sõidame droonikaadriga mere poolt vaadatuna Toila-Ontika-Saka teed mööda − see ilus põhjarannik. Varem mul ei seostunud peas Peipsi järv ja Ida-Virumaa, aga nüüd tean, et Peipsi rannikut on maakonnas suisa 35 kilomeetrit − üks paik ilusam kui teine.

Eile käisime Vasknarvas filmi algusstseeni üles võtmas. Imeilus ja inimtühi! Olime täiesti vapustatud. Olen Ida-Virumaad alati hinnanud, aga nüüd tean teda paremini,” kiidab neiu, kes eelmine kord oli maakonnas ametis Narvas Islandi-Eesti filmi “Mihkel” tootmistiimis ja kelle esimene film oligi − üllatus-üllatus − esimene “Klassikokkutulek”.

ADEELE TÄHEMAA: Alutaguse valla inimesed on olnud super sõbralikud ja lahked − kõik praktilised probleemid on saanud kiire ja sujuva lahenduse.

Reportaaži alguses mainitud tantra kohta ütleb Adeele, et ehkki ” Klassikokkutulek” on Taani filmi adaptsioon, pole taanlastel filmis mingit tantrat. Eks tegu ole siis eestlaste rahvaspordiga. Ja kuna Igor Mangi ei julgetud guruks kutsuda, langes liisk Jan Uuspõllu kasuks.

Adeele karjäär on kulgenud kaamera eest nii-öelda kaamera taha − tema esimene filmitöö oli seriaalis “Ühikarotid”, kus ta astus üles näitlejana. Aga nägu ja häält pidi on ta seni enim tuntust kogunud vahest “Terevisiooni” ilmatüdrukuna.

Adeele kiidab taevani Ida-Viru taustanäitlejaid ja abijõude. “Meil on kõige lahedamad taustanäitlejad, sest juba eelmistes filmides osalenud on ammu teada andnud, et nad tahaks taas “Klassikokkutulekus” osaleda. Tänavu oli üle 1700 soovija ja me eelistasime kohalikke. Alutaguse valla inimesed on olnud super sõbralikud ja lahked − kõik praktilised probleemid on saanud kiire ja sujuva lahenduse. Kartsime, et Kauksi rand on võtete ajal suvitajaid täis − meid päästis see, et ilmad olid ilusad, aga suhteliselt jahedad.”

Adeele sõnul on kahte tüüpi eestlasi: ühed, kes fännavad “Klassikokkutulekut”, ja teised, kes ei fänna. “Olen õnnelik kõigi üle, kellele film meeldib,” on Adeele stoitsistli

 Lugu ilmus 30. juuni Põhjaranniku paberlehes