Tiina Kullamä näitab vastvalminud Jõhvi kihelkonna rahvarõivaid, mille üheks ehteks on käiste siiditikand − see on tehtud 1840. aasta tikandi eeskujul.
MATTI KÄMÄRÄ 

Tantsurühma Gevi riidekapp peidab tõelist varandust − äsja nõelasilmast tulnud Jõhvi kihelkonna rahvariideid. Nädala pärast esitletakse rõivaid Eesti rahva muuseumis ja jaanipäeva paiku reisivad need üle ookeani, et rõõmustada tantsijate seljas Chicago väliseestlaste silma.

Jõhvi kihelkonna riiete soetamise mõte hakkas idanema 2014. aastal, kui tantsurühm Gevi tähistas oma poolesajandat sünnipäeva. Siiani tantsiti Pühalepa, Muhu, Kihelkonna ja Viru-Jaagupi riietes. Aga kaua võib end võõraste sulgedega ehtida, kui oma kihelkonna suled on vähemalt sama uhked?

Pikk eeltöö 

“Juubelikontserdil panime välja korjanduskarbi, kuhu oli kirjutatud “Jõhvi kihelkonna rahvarõivaste soetamiseks”,” meenutab Gevi tantsija ja rahvariiete projekti eestvedaja Tiina Kullamä. Sel hetkel polnud aimugi, kui palju see kõik maksma läheb või millised riided üldse tellitakse.

Aga vajadus uute komplektide järele oli olemas, sest olemasolevad olid paljukantud, näiteks Muhu riided peaaegu sama vanad kui Gevi ise.

“Küsisin Silvilt [Gevi uued rahvariided valmistanud Silvi Allimannilt − toim.], miks kanti massiliselt saarte riideid. Sest need on värvilised ja ilusad. Ja see oli lavastajate ning tantsujuhtide soov, et suured peod oleksid ühtemoodi,” vahendab Kullamä.

Nüüd, vastupidi, liigutakse oma juurte juurde. Ja eelistatakse olla originaalsed. “Me ei tahtnud samasugust komplekti nagu teistel. Sellist komplekti nagu meil pole kellelgi,” kinnitab Kullamä.

Ta toob näiteks käised ja tanu, mille tegemisel võeti eeskuju Eesti rahva muuseumi arhiivist ja mis nägid ilmavalgust saja-aastase vaheaja järel.

Riiete tellimisele eelnes aastane uurimistöö museaalide digitaalses andmebaasis ja asjatundjatega konsulteerides, meenutab Gevi rühmade juhendaja Marju Aul. Nii peeti nõu Eesti rahva muuseumi (ERMi) kuraatori Reet Piiri ja kogumiku “Virumaa rahvarõivad” autori Kersti Loitega.

“Käisime Tallinnas Eesti käsitöö kojas, aga meid nõustasid ka Iisaku muuseum, käsitööhuviline Tammiku rühma tantsija Ene Hõbemäe ja Margit Pinna-Valge, kes on teinud endale samasuguse tanu rahvarõivakooli lõputööna.”

Abi Valgevenest

Kui soovitud komplekt hakkas enam-vähem kuju võtma, kaasati valiku tegemisse ka tantsurühma naised. Igaühel oli oma arvamus. Ajab ju pea segi, kui Jõhvi kihelkonnas on kantud nii pikitriibulisi, põikitriibulisi kui ruudulisi seelikuid, neidki mitmes variatsioonis!

Sõelale jäi värvikirev pikitriibuline seelik, mille peale sätitakse Iisaku kihelkonnast pärit põll − Jõhvi omasid, mida eeskujuks võtta, ei leitud.

Pikk-kuue kangas tuli hoopis kaugelt − Valgevenest − ja naljaga pooleks sõprussuhete raames.

“Silvi rääkis, et tegi kunagi kuubesid Valgevene villasest kangast, mis oli väga hea kvaliteediga. Tal oli veel olemas isegi kangatükk sildiga, aga ta ütles, et Eestisse seda kangast enam ei tooda. Palusin kangatüki endale saata,” räägib Kullamä.

Nimelt oli tal vallavalitsuses töötamise päevilt Valgevenes häid tuttavaid. “Käisime Jõhvi sõpruslinnas Postavys, kus meid võõrustas rajooni täitevkomitee majandusosakonna asejuhataja Oksana Tšešun. Meil tekkis väga hea klapp − suhtleme siiani. Kirjutasin talle ja küsisin abi. Järgmisel päeval helistas mulle Minski tehasest müügijuht, öeldes, et seda kangast enam ei toodeta, on ainult laojäägid.”

Õnneks kraabiti tehase laost ja poest piisav kangakogus kokku. Aga aeg surus takka ja see oli vaja kiiresti kätte saada. Taas tuli appi õnnelik juhus − tantsurühm Jõhvikamoos sõitis koos valla kultuurijuhi Anne Uttendorfiga Valgevenesse festivalile ning tõi kanga ühes.

“Riided on nii kallid, et neid ei julge ausalt öeldes kandagi,” naerab Kullamä, kui end fotosessiooniks valmis seab. Kirderanniku koostöökogult saadi Leaderi toetust ning rõivad läksid maksma ligi 29 000 eurot. Selle raha eest valmis 14 komplekti.

“Eelmisel nädalal sain kätte viimased viis kuube, kaks tanu ja kahed käised,” räägib Kullamä.

10. veebruaril esitletakse oma uusi rõivaid ERMis. Jaanipäeva paiku lendab rühm Chicagosse, et esineda 23. juunil Eesti kultuuri päeval.

“Rahvariided on meie Eesti Vabariigi juubelikingitus,” ütleb Kullamä. Ja kingitus soovitakse jäädvustada kalendrina. Toetuse saamiseks on esitatud taotlus kodanikuühiskonna sihtkapitali.