Lüganuse Ristija Johannese kirik on Eestis unikaalne mitme fragmendi poolest. Kindlasti ei tee teda vähem huvitavaks fakt, et aastail 1788-1795 teenis seal kirikuõpetaja Otto Wilhelm Masing, kes kinkis seal olles eesti rahvale õ-tähe. 19. veebruarist 23. märtsini saab veebilehe kaudu esitada Eestis asuvaid tähendusega paiku või objekte. Rahva valitud 100 objekti kuulutatakse välja tänavu maikuu lõpus ning nende põhjal valmib interaktiivne avastusmäng. Ida-Virumaa inimestel on võimalus oma pärle tutvustada.
Muinsuskaitseamet (MKA) kutsub kõiki läheneva Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul üles leidma riigi sada märkimisväärset aaret ehk tähendusega kultuuri- ja loodusobjekti.
Idapiir, loodus, põlevkivi
EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli, kes esindab rühma saja aarde žüriis, ütles Põhjarannikule, et nimetatud projektil on vähemalt kaks olulist faasi: “Me kõik saame kandidaate esitades läbi mõelda, millised paigad meie ümber on meile olulised. Teiseks moodustub neist ettepanekutest lõpuks põnev mäng, mis tutvustab vahval moel ühele kogukonnale olulisi märke ka kõigile Eesti inimestele ja külalistele. Nii kestavad need märgid üle aegade ja inimeste.”
Pruuli vastas Põhjaranniku palvele nimetada tema subjektiivsed Ida-Viru võtmepaigad. “Ida-Viruga seoses on mitu teemade ringi, kust tuleks valida kõige tähendusrikkamad objektid. Esiteks idapiir, nt Narva kindlus, Vasknarva ordulinnus. Teiseks põlevkivi, nt Kukruse mõis, Estonia kaevandus. Kolmandaks loodus, nt pankrannik, Valaste juga, Selisoo. Neljandaks religioon, nt Kuremäe klooster, Jõhvi ja Lüganuse kirik,” pakkus Pruuli ning palus samas märkida, et ei taha žürii liikmena kedagi valikus mõjutada.
Pruuli informeeritust maakonna asjadest kinnitab kas või tema Go Reisiajakirja mullune number, mis oli tervikuna maakonnale pühendatud. Ajakirjast ilmus ka lisatiraaž, mida muu seas jagati 24. veebruaril Jõhvi kontserdimajas presidendi pidulikul vastuvõtul.
MKA Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai pakkus talle esimesena meenuvaid asju: Järve mõisa kindluselamu ja park, mis koos Edise linnuse, Jõhvi kiriku ja Vasknarva linnusega olid Maarjamaa olulised kaitserajatised; Järve mõisa tuuleveski, mis ootab konserveerimist ja hilisemat restaureerimist; kaevurilampi kujutav Kohtla-Järve veetorn; Valaste juga, Narva-Jõesuu liivarand, Illuka mõisakool; Maidla mõisakompleks, Kohtla-Nõmme kaevanduspark; Aidu veespordikeskus karjääris ja Kiviõli seikluskeskus aherainemäel.
Avasta Eesti!
“Ka Toila park koos laululavaga on kahtlemata Ida-Virumaa aare. Ida-Virumaal on tähendusega paiku, objekte ja nendega seotud lugusid, mida aardeks nimetada, ju nii palju, et kõike ei jõua mina siin küll välja öelda ja osa nendest ma ei teagi. Paljud neist on kindlasti juba teatud-tuntud ja paljud veel enamikule avastamatagi. Kõik mälestised on ühel või teisel määral aarded ja ma võin muinsuskaitseametnikuna need ka üles lugeda, aga südamelähedased on ikka need, mis kodukohale lähemad ja lapsepõlvemälestustes jäädvustatud,” ütles Merilai.
MKA avalike ja välissuhete nõuniku Margit Pulki hinnangul aitab üleskutse vabariigi juubeli eel riigi pärandit taasavastada ning mõelda üheskoos tähendusega paikade üle Eestis. “Leiame koos üles Eesti aarded ja teeme sellega kingituse Eestile riigi 100. sünnipäevaks. Neist aaretest loome ainulaadse avastusmängu, mis võimaldab kõigil reisilistel minna koos pere ja sõpradega Eestimaa 100 aaret avastama,” ütles Pulk.
Arhitektuuriajaloolase ja Eesti kunstiakadeemia lektori Oliver Orro sõnul on reeglid oma leiu sisestamiseks kodulehel lihtsad: “Aardeks sobib mis tahes Eestis paiknev kultuuri- või loodusobjekt, mis kannab esitajale, kogukonnale või riigile olulist väärtust. Olgu selleks kas taasiseseisvumisel märgilise tähtsusega Tallinna teletorn, käesoleval aastal Euroopa üheks populaarsemaks puuks saanud Orissaare staadionitamm, aastatuhandeid paigal seisnud koduküla rändrahn või liivarand.”
19. veebruarist 23. märtsini saab oma aardeid ehk tähendusega paiku või objekte esitada aadressil eesti100aaret.ee. Kõigi esitatud aarete põhjal valib žürii välja 200 objekti, mis lähevad uuesti rahvahääletusele 24. aprillist 24. maini. Eesti 100 aaret kuulutatakse välja 29. mail.