Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi noored lähevad riigikonkursile lavastusega, mille sisu on kinoekraanilt paljudele tuttav. 

Öelda, et Ida-Virumaa kooliteatrite festivalil jagati Eesti teatri tuleviku auhindu, võib ju tunduda liialdusena, aga mis need kooliteatrid muud on kui Eesti teatri tänuväärsed taimelavad − pisi-pisikeste taimede lavad.

Kolm tihedalt etendusi täis päeva Jõhvi kontserdimajas selgitasid välja võitjad, keda ootab ees mõõduvõtmine üle-eestilisel kooliteatrite festivalil. “See sõnum, mis jõuab Ida-Virumaalt nende etendustega üle-eestilisse  pilti, näitab Ida-Virumaad väga heas valguses,” tõdeb žüriisse kuulunud lavastaja ja näitleja Allan Kress.

Seega − kuigi meil pole riigiteatrit, ei tähenda see veel, et Ida-Viru kooliteatrid poleks riigifestivalil konkurentsivõimelised!

Eesti- või venekeelne?

Kressile pole Ida-Virumaa valge laik kooliteatrite kaardil: ta on käinud siin rahvusvahelise laste- ja noortelavastuste teatrifestivaliga “Banaanikala” ning olnud Narva korraldatava kooliteatrite festivali “Kuldkalake” žüriis. “Potentsiaali peaks siin igal juhul olema,” kinnitab ta, viidates Peterburis omal ajal teatrihariduse saanud lavastajate olemasolule maakonna koolides. “Nii et ma tulin žüriisse põnevusega.”

Iseasi, palju venekeelseid lavastajaid ja nende töid mujal Eestis teatakse ja nendega kokku puututakse. “Tõsi küll, eriti ei puututa,” nendib Kress.

Ka Ida-Virumaa festivalil oli venekeelsete lavastuste ülekaal mäekõrgune: 23 nähtud etendusest olid eestikeelsed vaid kolm.

Kressi sõnul ei tulnud žüriis kordagi jutuks, kas üle-eestilisel festivalil võiks Ida-Virumaad esindada venekeelne lavastus või vastupidi − just eestikeelne. “Me ei mõelnud selle peale üldse, see ei omanud tähtsust. Määras see, mida me laval nägime.”

Nii ongi ainuõige.

Kohtumine poes

Festivali toimumine kontserdimajas lisas üritusele kapaga väärikust. Mängida suures ilusas majas suurel laval − nagu päris teatris kohe ja nagu päris näitleja. “Väga uhke koht,” tõdes ka Kress, leides, et selline esinemispaik väärtustab nii väikesi teatrisõpru kui tervet ettevõtmist.

15aastaselt Tallinnas teatri juurde jõudnud Kress meenutab, et toona oli Eesti peale 5-6 juhendajat, kelle juurde noored teatrisõbrad koondusid. “See on igal ajal niimoodi, et väga palju sõltub juhendajast, ning minu sõnum kultuurimajade ja koolide direktoritele ongi: hoidke oma huvijuhte ja näitlemisõpetajaid, et neil oleks jõudu ja jaksu seda asja vedada. See on väga oluline,” sõnab Kress, lahates selle töö raskusi. “Sa pead ju kõikidele lastele midagi pakkuma, sa pead tegema lavastuse, kus neil kõigil oleks midagi teha, kuid sellist materjali pole üldse lihtne leida.”

Kümme aastat teatriõpetajana töötanud Kress meenutab sooja sõnaga ühte poes aset leidnud kohtumist, kus 27aastane noormees, kes õpib nüüd välismaal ning tegeleb hoopis sõumaadlusega, talle ligi astus ning kallistas: “Ta ütles, et issand kui hea, et ma sinu näiteringis käisin. Et ma kunagi ei karda kõnet pidada ega lavale minna. Ma mäletasin teda väga hästi, ta alustas mu juures 3. klassi õpilasena. Noortel, kes alles otsivad ennast, on üks võimalus kampadesse koguneda või teine võimalus käia teatritunnis, kus sind ümbritsevad teistsugused inimesed ja kus kehtivad teistsugused väärtused. Teatri juurde jõudnud noorte puhul on üsna suur lootus, et nad kasvavad ühiskonnale kasulikus suunas.”

Nagu filmis

Enda lapsepõlvest mäletab Kress, et kuigi Mustamäe kandis õllejoomisega aega surnuks lööva noortekamba jaoks oli tema teatrihuvi üks suur mõistatus − mis see teater veel on ja miks sa seal käid?! −, suhtuti temasse austusväärselt ning tüli norima ei kiputud.

Laste ja noorte näiteringide vajadus on nüüd puust ette ja punaseks tehtud. Läheme festivali võidulavastuste juurde!

Kas te mäletate filmi “Surnud poeetide ühing”, kus ühe poisi enesetapp pannakse süüks oma tööle pühendunud kirjandusõpetajale, kes oli aristokraatide võsukestele avanud uue maailma, tulvil elurõõmu, armastust ja väärtusi, ning julgustanud neid oma väärtusi kaitsma? Kirjandusõpetajat mängis Robin Williams.

Miks ma sellest filmist räägin? Sellepärast, et Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium mängis seda festivalil pealkirja all “Carpe diem!” ning tuli gümnaasiumiastmes võitjaks.

Mängis nii, et publiku seas pühiti pisaraid.

Noormeeste trupi juhendaja Tatjana Kindozjorova oli seega teinud sama head tööd kui filmis kirjandusõpetaja, kes suhtus ühtmoodi arusaavalt ja toetavalt nii ujedatesse kui uljastesse ning õpetas igaüht üles leidma iseendale omast rütmi.

Vaiksel moel, vahtu üles löömata

“See lavastus on igati üle-eestilisele konkursile edasisaatmist väärt,” kinnitas Kress, kellele avaldas tugevat muljet ka teiseks jäänud Narva kutseõppekeskuse teatritrupi Underworld lavastus “Varjatud pool”.

Narva kutseõppekeskuse teatritrupp, mida juhendab Anna Tereštšenko, oli võistlusel kahe lavastusega. “See on hämmastav olukord, kui kutsekoolil on välja panna kaks tugevat, pingega mängitud lavastust,” on Kress siiralt üllatunud. “See on üsna imekspandav ja väga, väga vahva. Mul ei jää muud üle kui ka selle kooli direktorile öelda: hoidke sellist juhendajat!”

Keskastmes tuli festivali võitjaks Raili Tamme juhendamisel tegutseva Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse näitetrupi lavastus “Laatsaretlaeva “Moero” hukkumise lugu 22.09.1944″.

Kressi sõnul siin võitja väljaselgitamisel žüriis väga oluliselt ei vaieldud, otsus sündis lihtsamalt kui gümnaasiumiastmes. “Väga raske teema, kus oleks võinud kergesti libastuda,” tõdeb ta. “Kuid lahendus oli väga diskreetne, püsiti kindlalt ette antud žanris ega mindud publikut odavate trikkidega ära ostma. Ennast suudeti kehtestada vaiksel, diskreetsel moel. See veenis ära.”

Ja kõige nooremate teatrisõprade, algastme seas kuulutati võidulavastuseks Sillamäe Vanalinna kooli näiteringi Art Line lavastus “Barankin, ole inimene!”.

Seda näiteringi juhendavad Irina Parhomenko ja Olga Lebedeva.

Riigifestivalile

Ka selles vanusegrupis sündis otsus üksmeelselt. “Kuigi oli mitu etendust, millest oli näha ja tunda, et trupid töötavad oma noorele eale vaatamata väga professionaalselt ja distsiplineeritult, ei vaielnud me liialt kaua,” kinnitas žüriiliige Tiina Rumm, kes on tegev Rakvere linnanoorte näitetrupi juhina.

Mis tõi just Sillamäele võidu?  “Sillamäe Vanalinna kooli näiteringile tõi võidu tervikliku materjali äärmiselt sütitav esitus,” selgitab Rumm. “Kõik lavastuse karakterid olid väikseima detailini läbi töötatud. Etendus oli hoogne ja noored näitlejad ei kaotanud hetkekski keskendatust oma karakterile ja rolli tegevuslikule ülesandele lavastuses.”

Algklasside riigifestival toimub 29.-30. aprillil Valgas, jõhvikad võistlevad oma “Moero” lavastusega 22.-23. aprillil Pärnumaal Jõõpres peetaval keskastme riigifestivalil ning Järve vene gümnaasiumi “surnud poeetide ühing” seisab oma väärtuste eest juba 8.-10. aprillil Rakveres toimuval gümnaasiumiastme riigifestivalil.

Pöidlad pihku!