Tarmo Mutso. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ütles, et kuni Venemaa majandusliku olukorra paranemiseni tuleb tegelda alternatiivsete turgudega, kust meelitada turiste Eestisse, sealhulgas Ida-Virumaale.
EASi turismiarenduskeskuse meeskond arutas sel kolmapäeval Mäetaguse mõisas koos Ida-Viru turismiklastri ja ettevõtjatega, kuidas turundada Eestit piiri taga nii, et see annaks häid tulemusi. Kas see oli kriisikoosolek, arvestades, kui nukrad arvud Vene turistide kohta selle aasta statistikast vastu vaatavad (Ida-Virumaal on olnud seitsme kuuga idanaabrite ööbimisi ligi 40 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal)?
Ega me pole kunagi arvanud, et meie näitajad turismis lähevad pidevalt üles, kuigi me oleme natukene ära hellitatud sellega, et turism viimasel ajal kogu aeg kasvas. Nii nagu majanduses tervikuna, tuleb käia vahepeal allpool. Seega ei saa praegust olukorda väga suureks kriisiks nimetada. Küll aga peame teadma, mis on selle põhjused. Eesti turismis tervikuna on üks põhjus Soome turu masu ja teine Venemaa majanduslik olukord.
Küll see Soome turg kosub ja sellest olukorrast on isegi lootust kasu saada − inimesed, kes tahavad kokku hoida, teevad ehk kallima reisi asemel soodsama sõidu Eestisse.
Venemaa turuga on rohkem küsimärke?
Jah, Vene turu puhul on küsimus, kui kaua see kestab. Suur tõenäosus on, et olukord Venemaal lähiajal ei muutu. Meil peab olema teine plaan ka, mida sellises olukorras teha.
Millistesse korvidesse peaks munad ringi tõstma?
Praegu on turismis munad selgelt kahes korvis: Soome ja Vene omas. See pole küll kriitiline, sest potentsiaal, mida me Vene turult ootame, on tohutult palju suurem. Kui võrrelda meid külastavate Venemaa turistide arvu Soomet külastavate turistide arvuga, siis pole tegelikult mingit põhjust, miks meil on Venemaalt külastajaid poole vähem.
Nii et potentsiaal on jätkuvalt olemas, aga praegu peab leppima reaalsusega ja vaatama, mida me lähiajal muudelt turgudelt saaksime, samal ajal Venemaa turgu mitte ära unustades ja olles valmis selleks, kui olukord Venemaal stabiliseerub.
Arvestades meie tuntust, transpordivõimalusi, inimeste harjumusi jms, siis ega alternatiive palju pole. Praegu vaatame seda, mida me saame teha Rootsi turul.
Nagu te seminaril ütlesite, on Eesti − üllatus-üllatus − Rootsis üsna tundmatu.
Jah. See tundub meile uskumatuna, aga noored Rootsi inimesed tihti isegi ei tea, et Eesti on üle vee nende naabruses. Tekib küll küsimus, mida nad koolis õpivad, aga pole põhjust neid siunata, pigem teha midagi selleks, et olukord muutuks. Sel aastal alustasime Rootsi turul Eesti tutvustamist suuremas mahus, kui me seda kunagi seni teinud oleme.
Kasutades rootslasi endid Eesti saadikutena?
Jah, “Epic Estonia” kampaanias oleme panustanud sellele, et rootslased ise räägivad meist. Eesti on heade üllatuste maa, siin käinud inimesed poleks üldjuhul uskunud, et siin on nii ilus ja põnev, aga enne, kui nad seda kõike kogevad, tuleb nendeni see teadmine viia. Ja loomulikult see, mida väidavad oma inimesed, on alati kõige veenvam.
Seetõttu tõime tänavu siia 97 rootslaste seltskonda, kes said eri maakondades proovida mitmesuguseid tooteid-teenuseid eesmärgiga, et nad kodus seda kajastaksid[Ida-Virumaal olid nendeks kohtadeks näiteks Aidu veespordikeskus ja Kohtla kaevandusmuuseum − toim.]. Kuna kõik said siit laheda elamuse, on nad seda mahukalt ja positiivselt kajastanud ning Eesti mainet tükk maad paremaks muutnud.
Sealjuures ideed, milliseid elamusi võiksid rootslased saada, pakkusid välja Eesti inimesed. Rootsi turule valisime 97, aga nende hulgast on võimalik valida ka Soome, Venemaa ja teistele turgudele sobilikke tooteid-teenuseid. Kui Rootsis on meil vaja tekitada usaldust ja tuntust, siis Soome ja Venemaa puhul pole see väljakutseks. Pigem see, et peame suutma pakkuda midagi uut ja huvitavat inimestele, kes on siin võib-olla kümme korda käinud.
Kui palju saab Ida-Virumaa EASi turunduse tegevusplaanis kaasa rääkida, et oma tuntust suurendada?
Ootame kõikidelt turismiettevõtjaid koondavatelt partneritelt ettepanekuid, mida nad tahaksid millisel turul teha ja kas ollakse valmis ise midagi panustama. Selle põhjal paneme kokku ühise tegevusplaani. Kõikidele oma põhiturgudele investeerime aastas 100 000 – 200 000 eurot.
Ida-Virumaa pole sel aastal kaotanud ainult idanaabreid, vaid ka siseturiste. Kas me pole eestlastele enam uus ja huvitav?
Siseturism on langenud tööreiside arvelt, sest on ära kukkunud suured ehitusobjektid. Eesti inimeste valmisolek tulla siia puhkuse ajal pole aga kusagile kadunud. Puhkuse mõttes on Ida-Virumaa just koht, mille vastu on usaldus aasta-aastalt tõusnud. Kuna siin on tekkinud uusi ja põnevaid pakkumisi, on Ida-Virumaa järjest rohkem avastamist väärt.
Ida-Virumaa inimesed on tublid olnud ja enda maakonna särama löönud − see kiitus on täiesti siiras. Ida-Virumaa külastamisest saab üha rohkem positiivseid üllatusi.
Ida-Virumaa spordiliidu peasekretär Rene Kundla küsis teilt seminaril, kas Eesti kasutab ära asjaolu, et 2018. aastal toimub Venemaal jalgpalli MM ja üks linnadest, kes suurvõistlust võõrustab, on Peterburi, tuues meie ukse alla meeletult külalisi. Saan aru, et siiani pole sellele eriti mõeldud.
2018 on Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva ja Euroopa Liidu eesistumise aasta ning praegu käib aktiivne töö tegevusplaani koostamise kallal, et koondada eri tegevused. Praegu pole veel midagi lukus ja igal juhul tasub selle peale mõelda.