Kes möödunud nädalavahetusel “Viru nikerdajal” käis, võis seal “Nõianeitsit” näha − Tammiku naisrühma esituses. Pildil on nad koos oma õpetaja ja tantsu autori Maris Toomeliga (keskel). Üle-eestilisel uute tantsude konkursil auväärse teise koha võitnud “Nõianeitsi” sai Ida-Virumaa tantsuõpetajal Maris Toomelil valmis ühe ööga.
Žürii, kes Ida-Virumaa tantsuõpetaja loomingut sedavõrd kõrgelt hindas, koosnes oma ala korüfeedest. Mall Noormets, Ilma Adamson, Agne Kurrikoff-Herman, Maido Saar ja Renee Nõmmik tunnevad hea tantsu juba lõhnast ära.
Ringiga tagasi
24aastane Maris on tantsinud kogu aeg, alustades plikatirtsuna Maidla naisrühmas Omasoodu, kuhu ema ta proovidesse kaasa võttis. Kui keegi naistest juhtus puuduma, võeti tirts tema asemel tantsuringi, ja kui tirts aastatega pikkust juurde viskas, sai temast täieõiguslik rühmaliige.
“Esimesed kogemused naisrühmas saingi Helju käest,” on Maris tänulik nii Omasoodu toonasele õpetajale Helju Veedamile kui Maie Karusele, kelle käe all ta tantsis Rakvere gümnaasiumi päevil segarühmas.
Tudengina tegi Maris läbi rahvatantsujuhtide lühikursuse Tallinnas, saades sealt esimesed juhendamiskogemused, ning kuna lähenemas oli üldtantsupidu, kutsus ta vahepeal rahvatantsus pausi pidanud Maidla naised taas kokku, sedapuhku juba õpetajana.
Konkurents naisrühmade seas oli suur, Maris õpetajana alles algaja, aga visadus viis sihile: Maidla naised tantsisid ennast läbi tiheda sõela suurele peole.
Eelmisel nädalal tähistas Omasoodu oma 25 tegevusaasta juubelit. “Nad on tublid ja toredad ning võtsid mind kohe kuulda. Ma olen neile kõigile rühmas ju lapse eest olnud,” muheleb Maris rõõmsalt.
Pärast oma lapse sündi jätkas ta mullu juba kahel rindel, võttes juhendada ka Tammiku naisrühma. “Maris oli ainuke julge ning hakkaja, seejuures verinoor, kes julges ja tahtis tulla pärast Tori Helju lahkumist tema rühma juhendama,” tõdeb Tammiku naisrühma tantsija Kaja Kama. “Ta teeb seda väga hästi, tema tunnid on väga põnevad, sest kõik tunnid on omamoodi: iga kord oskab ta midagi uut välja mõelda, et trenni põnevaks ja omapäraseks teha.”
Tammiku naisrühm oligi see, kes üle-eestilisel konkursil Marise loodud “Nõianeitsit” esitas.
Null kogemust
Enne “Nõianeitsit” polnud Maris ühtegi tantsu loonud. Null kogemust ja null teadmist, kuidas neid tantse luuakse.
Kuid Tammiku naisrühm oli palutud mullu esimesel advendil Jõhvi keskväljakule esinema ning kuna Maris sobivat tantsu ei leidnud, mida sel puhul esitada, tärkas mõte, et võiks ise midagi ruttu teha.
Ja ruttu need sündmused arenesidki. “Sõitsin autos kodu poole ning kuulasin ansambel Virre plaati. Sealt jäi “Nõianeitsi” lugu kummitama,” meenutab Maris.
Lugu jäi kummitama ning samanimeline pärimustants hakkas silme ees keerlema, nii et ööselgi rahu ei andnud, kuni Maris voodist püsti krapsas ning loo uuesti mängima pani. “Kell oli siis kolm. Kuulasin lugu mitmeid kordi tähelepanelikult, mitu takti kuskil fraasis on, ja läksin magama. Kui hommikul ärkasin, oli tants mõttes valmis.”
Tammiku naisrühmale seda õpetades Maris esialgu ei kõssanudki, et see tema loodud tants on. Mõtles, et vaatab kõigepealt, mis nägu naised teevad.
Naised leidsid, et tants on lõbus ja hoogne ning ka muusika on hea.
Vägev tunnustus
Saanud esimesel advendil Jõhvi keskväljakul ristsed, rändas videosse võetud tants pärast autori kõhklusi ja kahtlusi edasi uute tantsude konkursile. “Üllatus oli suur, kui kuulutati välja finalistid ning “Nõianeitsi” oli selles nimekirjas,” sõnab Maris.
Kuna naisrühmade kategoorias oli finaliste ainult kaks, mõtles Maris, et ju siis tema tants sellepärast edu saavutaski, et konkurente oli vähe.
Tegelikult esitati konkursile 21 naisrühmade tantsu!
Pärast konkurssi Tammiku naisrahvatantsurühma poolt Facebooki postitatuna kogus “Nõianeitsi” mõne päevaga üle 1000 vaataja.
Tantsijad on oma õpetaja üle uhked. “Olla koos kogenud tantsuloojatega ühes reas on ikka vägev tunnustus,” märgib Kaja Kama.
Tantsijad on oma õpetaja üle uhked ja õpetaja tantsijatele tänulik. “Ma süüdistan selles Tammiku rühma, et “Nõianeitsiga” nii hästi läks. Nad olid konkursil väga tublid ja asjalikud ning positiivselt häälestatud,” märgib Maris rõõmsal häälel.