Kui 2013. aasta kohalike valimiste järel pääses Jõhvi volikogusse kolm saadikut sotsiaaldemokraatide nimekirjast, asusid nad kohe üsna agaralt tegema toonasele võidunimekirjale Jõhvi Heaks ja selle juhile Tauno Võhmarile ettepanekuid koalitsiooni moodustamiseks, nõudes endale kamaluga kõiksugu kohti ja ameteid. Võhmar saatis sotsid pikalt, öeldes, et seda seltskonda ei saa usaldada, ning teatas peagi, et ei teegi mingit koalitsiooni, vaid et kõik poliitilised jõud peaksid volikogus töötama ühtse vennaliku perena.
Kui järgmise aasta kevadeks selgus, et vennalikkusest on asi kaugel, ning Võhmari nimekirjakaaslased hakkasid teda kahtlustama salasobingus ärimees Nikolai Ossipenko ja selle mõju all olevate volikogulastega, löödi võimujooned sassi. Võhmar ja paar tema aatekaaslast lõid oma fraktsiooni pärast seda, kui enamik tema endisest nimekirjast otsustas sõlmida koalitsioonileppe sotsidega.
Sellest ajast peale on aga sotsid teatava regulaarsusega oma võimupartnerit ebameeldivalt üllatanud. Kuni selleni välja, et ootamatult tuldi tänavu suvel välja umbusaldusavaldusega volikogu esimehele Niina Neglasonile. Ja kuigi see umbusaldamine jäi hiljem sotside vajalike häälteta, ei osanud ei nemad ega keegi teine põhjendada, mis see oli.
Sotside huvitav käitumine volikogus aga jätkub. Õigemini endiste sotside, sest sellel neljapäeval kuulutasid Teet Enok, Sergei Andrejev ja Vadim Jerjomenko, et nad pole enam sotsid, ning teatasid oma fraktsiooni likvideerimisest. Põhjendus: partei püüdis liiga palju sekkuda nende tegemistesse, kuigi keegi neist pole partei liige. Ometi kasutasid nad võimule tulekuks aga just sotsiaaldemokraatide kaubamärki.
Ekssotside trio tajub, et nad on volikogus kaalukeeleks, ja seetõttu saab seal ilmselt edaspidigi huvitavaid ootamatusi toimuma. Nagu selgi neljapäeval, kui majanduskomisjoni esimeheks ei valitud mitte koalitsiooni esitatud Meelis Tinti, vaid opositsionäär Eduard Rae. Kuigi hääletamine oli salajane, võib arvata, et küllap siin sotsid oma koalitsioonipartnerile taas vingerpussi mängisid.