Deniss Boroditš leiab, et arvestades jõujooni praeguses Jõhvi volikogus, tuleb Jõhvi huvides rakendada matemaatikat. Riigikogu liige, Reformierakonna Ida-Virumaa piirkonna juht Deniss Boroditš räägib Põhjarannikule antud intervjuus, mida ta arvab Jõhvis tekkinud võimukriisist ja selle võimalikest tulemustest.
Kuidas teie suhtute sellesse, mis Jõhvi juhtimises praegu toimub?
Selge, et võimuvõitlusest, mis Jõhvis kestab juba aastaid, Jõhvi elanikud ei võida. See algas Tauno Võhmari äraminekuga vallavanema kohalt. Pärast mindi tülli koalitsiooni sees ja nüüd on juba teine või kolmas võimuvõitlus. Eks valimistulemus mõjutab kõiki neid jõujooni, aga toimuva tõttu kannatab kõige rohkem tavainimene, sest see takistab valla arengut.
Kas te olete midagi teinud, et hoida ära oma parteikaaslaste, vallavanem Aivar Surva ja volikogu esimehe Niina Neglasoni tagandamist?
Eks ma olen eri osapooltega suhelnud, mis on poliitikas täitsa tavaline. Aga mulle tundub, et seal on väga palju asju viidud isiklikule pinnale, eriti nii-öelda endiste sotside poolt. Olen aru saanud, et seal on isiklikud solvumised kas kaasatuse osas koalitsioonis, ja viimane asi, kui Teet Enok visati Järve Biopuhastuse nõukogust välja. Võib ju arutada, et see polnud kättemaks, vaid asendamine professionaaliga. Aga siis tekib küsimus, miks algusest peale Enok nõukogusse määrati, kui tema võimed on kaheldavad. Ega seis seal kerge ole.
Kõige rohkem ajab mind närvi see, et erisugused jõud püüavad olukorda oma kasuks pöörata hirmutamisega, et Jõhvist saab Kohtla-Järve, eestlus on löögi all ja vastupidi…
Paljud inimesed kardavad tõemeeli, et Jõhvi ühendatakse Kohtla-Järvega ära, sest Nikolai Ossipenkole on siis tagatud siin rahavood ka Jõhvi eelarvest nagu Kohtla-Järvelgi.
Seda küll, aga esiteks pole ma kusagilt kuulnud, et praegu oleks selline ühendamine päevakorras. Mitte keegi pole sellist ettepanekut teinud ja pole ka kuulnud, et seda oleks kusagil arutatud.
Kuigi puhtgeograafiliselt võttes on Jõhvi ja Ahtme nagu üks linn. Aga niikaua, kuni elanikel endil ei teki sellist ühinemissoovi, pole see ka teemaks.
Kas vastab tõele, et olete teinud praegusele koalitsioonile ettepaneku Ossipenkoga kokku leppida?
Mina pole inimene, kes ütleb volikogu liikmetele, kellega nad peaksid kokku leppima. Paraku, vaadates praegust volikogu koosseisu, oleks see loogiline. Selleks, et mingi koalitsioon sünniks, peab matemaatika klappima. Volikogu koosseisu keegi muuta ei saa ja sellest tuleb lähtuda. Tean, et osapooled eri tasanditel suhtlevad omavahel, mis on ka normaalne.
Aga milles see kokkulepe peaks seisnema?
Mina ei oska öelda, see on volikogu teema. Nikolai Ossipenko ei ole praegu volikogu liige − seal on fraktsiooni juht ja minu teada nad suhtlevad omavahel. Kas see jõuab tulemuseni, eks neljapäeval saab selgeks.
Kohapeal pole saladus, et teie ja teie parteikaaslane Ain Seppik suhtlete üsna tihedalt Nikolai Ossipenkoga. Millest räägite?
Väga erisugustest asjadest, sest tunnen Nikolai Ossipenkot juba varasemast ajast ega varja seda. Suhtlesin temaga enne Ida-Virumaale tulekut ja arvan, et suhtlen ka tulevikus. Sest meid ei seo mingid poliitilised kokkulepped, vaid inimsuhted.
Kuidas teie inimsuhted jõudsid sellisele tasemele, et Tallinna inimesena on nad Ossipenkoga sellised sõbralikud?
Olen Ida-Virumaal palju käinud ja tunnen siin väga palju inimesi − Nikolai Ossipenko on üks nendest. Kui inimene on tegev ühiskondlikus elus, siis ta peab kohalikke liidreid tundma. Nikolai on üks nendest.
Missuguseks te hindate Nikolai Ossipenko mainet?
Eks see on vastuoluline (naerab). Kui vaadata valimistulemusi, siis on suur hulk inimesi, kes teda kohapeal toetavad, ja on suur hulk, keda tema persoon hirmutab. Eriti kui väga paljud poliitikud kasutavad teda hirmutamiseks ära.
Aga teie arvates sellisteks hirmujuttudeks põhjust pole ja tegelikult on ta tore mees?
Iga inimesega võib hirmutada. Üks, mis on levinud, on levitada hirme rahvuse pinnal ja vastandada kaht kogukonda. See on Eestis väga levinud.
Kas teie arvates on asi siis rahvuse pinnal hirmutamises, mitte selles, et 20 aastaga on Kohtla-Järve maksumaksjalt väga palju raha varastatud konkreetsete äriühingute taskusse, mis on ka konkreetsetes kohtuasjades tõendamist leidnud, ja Jõhvis kardetakse kõige selle kordumist?
Mõlemat. Kindlasti hõõrutakse nina alla ka seda Kohtla-Järve näidet. Kuigi juristina oleksin sõnakasutuses ettevaatlikum, kuna minule on inimene süüdi siis, kui on süüdimõistev otsus. Muu on teisejärguline. Kui vaadata Jõhvi koalitsiooni, siis vastupidi, seal jõustusid süüdimõistvad otsused (Boroditš peab ilmselt silmas volikogu liikme Allan Männi ja vallavalitsuse eksliikme Märt Maritsa korruptsioonikuritegudes süüdimõistmist kokkuleppemenetluses − E.K.). Nii et rääkida, et ühed on valged ja teised mustad, pole korrektne. Kuigi Kohtla-Järve linnapea kriminaalasi on kahes kohtuinstantsis kinnitust leidnud ja usun, et nimetatud juhul on küll põhjust sellest rääkida.
Nagu on kinnitust leidnud seegi, et nendes süüks pandavates tegudes oli aktiivne osaline ka Nikolai Ossipenko, kes küll tervisliku seisundi tõttu kohtu alt pääses.
Kahju, et tema osas ei jõutud sisulise kohtulahendini, kuna tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus tema tervisliku seisundi tõttu. Seetõttu jäigi inimestele lahtiseks küsimus tema süü või süütuse kohta.
Võin enda omavalitsuskogemusele toetudes öelda, et kui mina oleks Kohtla-Järve linna juhtimise juures, teeksin väga palju asju teistmoodi. Aga juhtimisstiil on Kohtla-Järvel sama olnud juba 20 aastat. Kas see on hea või halb, on juba valijate otsustada, kuigi valijad on seda võimu kogu selle aja jooksul toetanud.
Olete Ossipenkoga palju kohtunud. Mida ta teie arvates tahab?
Mis mõttes, mida tahab?
Mis on tema eesmärk?
Kui mõtlete, et räägime temaga kogu aeg poliitikast, siis see ei vasta tõele. Pigem, nagu iga inimene, tahab ta eriti praegu mõelda oma tervisele ja tegutseda selle nimel. Lisaks arendada oma ettevõtteid…
Kasutades selleks kõiki võimalikke, ka poliitilisi vahendeid?
Seda ma ei oska öelda. Minu teada toimetab ta paljudes piirkondades, kus ta pole poliitiliselt kuidagi seotud. Nii et väide, et ta saab edukalt tegutseda vaid nendes omavalitsustes, kus tal on poliitiline käsi sees, ei vasta tõele. Tänapäeval on ka riigihangete süsteem nii korralikult üles ehitatud, et seal mingit susser-vusserit polegi võimalik teha.
Riigihangetesse saab lisada konkurente kõrvaldavaid tingimusi. Viimane teehooldushange Jõhvis läks maksumaksjale eeldatavast 400 000 eurot vähem maksma oletatavasti tänu sellele, et tingimustest kõrvaldati punkt, mis vähendas võimalike firmade osalust, ja N&V pidi sellega arvestama.
Ahah. Kui on kahtlusi, et mingid tingimused pärsivad konkurentsi, siis selleks on asjakohased organid, kes väga paljudel juhtudel minu teada toimetavad päris usinasti.
Mis Jõhvist saab?
Reformierakonnal on siin suures mängus raske kaasa lüüa, kuna meil on Jõhvi volikogus kõigest üks saadik 21st. Minu soov oleks, et kõik need intriigid võimalikult ruttu lõppeksid ning vallavalitsus ja volikogu töötaksid selle nimel, et vald areneks. Eriti arvestades praegust olukorda, kus avanevad paljud Euroopa abifondid. Aga kui kogu aur läheb võimuvõitlusele, tekib oht, et vald jääb ilma erisugustest rahastamisallikatest, mis kindlasti peegeldub valla arengus.