See, milliseid pöördeid on võtmas võimuvõitlus Narva-Jõesuu linnas, hakkab üha rohkem sarnanema mõne absurdinäidendiga.

Suurem tüli volikogus puhkes sellest, et üks leer oli Narva-Jõesuu Narvaga liitmise poolt ja teine oli sellele põhimõtteliselt vastu. Nüüd, kui selles küsimuses on selleks korraks rong läinud ja samas volikogus võimupööre tehtud, pole pinged sugugi taandunud. Enam ei võidelda mingi idee pärast. Lihtsalt puhtisiklikud suhted volikogu uue esimehe Kalle Kekki ja mitmete linnavalitsuse ametnike vahel on sedavõrd sallimatud, et avalikkuseni jõudvate teadete põhjal käib suhtlemine mitte nagu täiskasvanud inimestele kombeks, vaid liivakastis jonnivate jõnglaste tasemel.

Uus volikogujuht ei leia ametnikega ühist keelt. Samas tuleb ametnikel temaga leppida,  sest meeldib ta või mitte, on tegu reeglite kohaselt valitud linna kõrgeima võimu esindajaga. Praeguses olukorras oleks mõistlik püüda isiklikud antipaatiad kõrvale jätta ja omavahelises suhtlemises toone tasakaalukamaks keerata. Kui senisel moel jätkatakse, kannatavad eelkõige Narva-Jõesuu huvid, sest peagi on kätte jõudmas kuurortlinna jaoks kõige tähtsam periood, milleks valmistumisel on väga oluline osa ka linnavõimudel.

Kraaklemise asemel oleks ilmselt vajalikum keskenduda sellele, et eelseisev suvehooaeg mööduks võimalikult sujuvalt ja edukalt ning tooks Narva-Jõesuusse palju puhkajaid.