Möödunud aastal leidis Põhjarannikus laialdast kajastamist kortermajade võlglaste probleemistik tulenevalt eelkõige sellest, et eelmisel kütteperioodil lülitati mitmes Kohtla-Järve majas keskküte välja võlgade pärast, mis olid tekkinud osa korteriomanike tõttu, kes olid oma korterid hüljanud.

Õiguskantsleri eestvõttel asus riik välja töötama seadusemuudatusi, selleks tehti töörühm, peeti ametkondade vahel kirjavahetust jne.

Siis tõusis ka nende omanike probleem, kes elavad ise alaliselt Venemaal ning samuti oma kommunaalkulude eest ei maksa. Siin on asi eelkõige Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabilepingus, mille järgi tuleb võlgnik kohtusse anda tema elukohajärgses riigis. Ehk siis peaksid ühistud hakkama selliste omanikega Venemaal kohut käima, mis neile ilmselgelt üle jõu käib.

Juba mullu avaldas õiguskantsler veendumust, et arvestades seda olukorda, tuleks muuta seadusandlust, aitamaks ühistuid välja sellest rahvusvahelise leppe lõksust.

Nüüd on lõppemas juba järgmine kütteperiood ja kui mullu eri instantsid lubasid, et seadusi hakatakse kiirelt muutma, et enam nii lihtsalt maju kütteta jätta ei saaks ning ühistutel oleks võimalik võlgu koguvate korteritega midagi ette võtta, siis kahjuks pole siiani avalikkusele küll teada antud, kuhu on nüüdseks jõutud. Või on möödunud suhteliselt soe talv ja küttekriiside uudiste puudumine saatnud kogu teema unustuse hõlma?