Uus võimuliit lubab koalitsioonilepingus laiendada omavalitsuste õigusi avaliku korra tagamisel. Uue võimuliidu siseministrikandidaadi Andres Anvelti sõnul võiks omavalitsuste korrakaitseüksused saada õiguse rikkuja isiku tuvastamiseks ning teha järelevalvet omavalitsuse kehtestatud avaliku korra reeglite täitmise üle.

Teisisõnu oleks tegemist niinimetatud munitsipaalpolitsei üksustega, kelle õigusi soovitakse laiendada. Kui praegu on korrarikkuja isiku tuvastamise õigus vaid politseil, siis uue kava kohaselt võivad munitsipaalsed korrakaitseüksused samuti saada selle õiguse.

Tallinnas on munitsipaalpolitsei tegutsenud juba aastaid. See tegeleb parkimiskorra rikkujate, aga ka ühistranspordijäneste tuvastamisega, samuti elementaarse avaliku korra tagamisega.

Ida-Virumaal on suuremates omavalitsustes enamasti selles ametis tööl üks korrakaitseametnik, kes peamiselt tegeleb heakorraküsimustega. Rohkemaks ei jätku omavalitsustel reeglina ressurssi. Kuigi vajadust kindlasti oleks, sest politsei “pisiasjadega” tegelda ei jõua.

Mõned aastad tagasi ühendasid mitu Ida-Viru keskregiooni omavalitsust (Jõhvi, Vaivara, Illuka, Toila ja Mäetaguse) oma jõud ning moodustasid ühise menetlusteenistuse. Kuid selle tegevuse sihid jäid lõpuks üsna ähmaseks ning nii suurel territooriumil paari-kolme ametnikuga tulemuslikult tegutseda oli üsna keeruline. Nii hakkasidki vallad üksteise järel loobuma ning lõpuks läks see korrakaitseüksus hingusele. Küllap on uue koalitsiooni ideel hea tagamõte, ent siin tuleb rääkida sellesama koalitsiooni keeles − on nad ju väitnud, et omavalitsuste ülesannete ja pädevuse suurendamisel tuleb selleks anda ka raha. Sest eesmärk on lõpuks ju vähendada ka politsei töökoormust.